Eurosaadik: ilmselt on Danske kaudu pestud raha kasutatud mõjutustegevuseks
Suure tõenäosusega on Danske panga kaudu pestud Venemaalt ja teistest endistest Nõukogude vabariikidest pärit raha kasutatud mõjutustegevuseks lääneriikides, ütles Euroopa Parlamendis sellekohast raportit ettevalmistav saadik.
"Meie komisjoni läbiviidud konsultatsioonide ja Euroopa Parlamendis toimunud kuulamiste ning saadud kirjalike vastuste põhjal võime eeldada, et mingi hulk (Danske panga Eesti filiaali kaudu pestud - ERR) rahast on kasutatud infokampaaniateks ja valimiste mõjutamiseks Läänes, võib-olla ka Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise üle peetud referendumi mõjutamiseks," rääkis Europarlamendi TAX3 erikomitee esimees Petr Ježek neljapäeval Tallinnas peetud pressikonverentsil. "Kui räägime Danske skandaalist, mis oma 200 miljardi euroga oleks suurim rahapesuafäär, siis on ilmselt väheusutav, et osa sellest ei ole kasutatud mõjutamiseks," lisas Ježek.
Sama rõhutas pressikonverentsil ka komitee koordinaator, Euroopa Parlamendi saadik, Dariusz Rosati, kelle sõnul ei ole rahapesukuriteod olulised mitte ainult kriminaalsest aspektist, vaid need mõjutavad ka riikide finantsstabiilsust ning võivad saada julgeolekuohuks.
Finantsstabiilsuse aspekti tõi esile ka taanlasest kaasraportöör Jeppe Kofod, kelle sõnul näitas Danske juhtum, et riikide vahel pole selles küsimuses piisavalt koostööd ning Euroopa Liidu reeglid ei paku piisavalt õiguslikku tuge. "Näeme siin selgelt nõrkusi meie rahapesuvastase võitluse süsteemis, näiteks finantsjärelevalve õigustes kahe riigi vahel. See on näide ebaefektiivsest bürokraatiast ja me peame seda muutma," rääkis Kofod.
Ka Ježek märkis vajadust tugevdada Euroopa Liidu üleste institusioonide õigusi ning ning reegleid.
Rahvusvahelise koostöö tähtsust rõhutas ka pressikonverentsil esinenud rahandusminister Toomas Tõniste. "Kuigi Eesti finatsinspektsioon aitas Danske rahapesule lõpu teha, on see näiteks, kuidas rahvusvaheline raamistik võib olla mitte toeks, aga riskiks, kuna pole piisavalt täpne," rääkis Tõniste. "Tasuks ka tähelepanu pöörata rahapesu definitsioonile, kuna koostöö ei ole võimalik, kui kolmandad riigid ei tunnista kuriööd või ka siis kui rahapesu korraldab riik," tõdes Tõniste. Rahandusministri sõnul on Eesti juba tugevdanud oma rahapesuvastaseid seadusi, kaks eelnõud on jõudnud riigikokku ning mitu on ettevalmistamisel.
Euroopa Parlamendi finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise erikomitee (TAX3) raport Danske panga kaudu käinud rahapesu kohta peaks valmima juba veebruaris. Pärast Eestit suunduvad TAX3 liikmed edasi Taani.
Toimetaja: Mait Ots