"Välisilm": Euroopa on end jätnud Vene raha suhtes väga haavatavaks
Venemaalt pärit kahtlase raha keerutamine Danske panga Eesti filiaalis on üks näide sellest, kuidas raha Venemaalt välja pressib ja turvalist kohta otsib. Tegemist on igal aastal kümnete miljardite dollaritega, ütleb majandusteadlane ja Venemaa uurija Anders Åslund. Mitmed viimastel aastatel ilmsiks tulnud läbikukkumised rahapesu tõkestamisel on näidanud, kui haavatavaks Euroopa riigid end sellele julgeolekuohule on jätnud.
Venemaa president Vladimir Putin on rajanud režiimi enda ja oma sõpruskonna rikastumiseks, iroonia seisneb aga selles, et ka neil enestel puudub igasugune turvatunne ja nii tuleb raha toimetada kuhugi, kus kehtib seadus, nentis Åslund Euroopa Parlamendi Vene rahapesu arutelul.
Tema arvutuste järgi võtab Putin koos talle lojaalsete sõpradega aastas riigiasutustest välja 15-25 miljardit dollarit. See raha otsib väljapääsu ja mitte ainult ee raha.
"Me näeme pidevat raha väljavoolu Venemaalt suurusjärgus 30-40 miljardit dollarit aastas, see on kapitali väljavool. Alates 1990. aastast on kapitali väljavool olnud ligikaudu 800 miljardit dollarit," märkis mõttekoja Atlantic Council teadur Åslund.
Venemaal äri ajanud Bill Browderist on pärast tema advokaadi Sergei Magnitski tapmist Venemaa vanglas saanud üks aktiivsemaid musta raha jälitajaid. Enda juhtumi põhjal kirjeldab ta skeemi, kuidas raha pidevalt Läände liigub.
"Korrumpeerunud Venemaa ametnikud on loonud ühe maailma keerukaima rahapesu süsteemi. See koosneb mitmest kihist. Esimese kihi moodustab punt Venemaa pankasid. Teise kihi moodustavad Moldova, Ukraina, Kasahstan ja Kõrgõzstan. Neljanda kihi moodustavad neli Euroopa Liidu riiki, kus on rahapesu vastane võitlus kõige nõrgem. Need on Küpros, Läti, Eesti ja Leedu. Ja viimane kiht on selle raha jagamine sihtriikides Euroopa Liidus, USA-s, Kanadas ja teistes kohtades," selgitas Hermitage Capital Managementi juhatuse esimees Browder.
Raha maandub lõpuks kinnisvarasse näiteks Londonis või New Yorgis, luksuskaupadesse või erakapitali investeerimisfondidesse ning riskifondidesse. Aga Browder leidis ka näiteks Süüria keemiarelvadesse liikunud soone. Browderi nimekirjas on Eesti Euroopa Liidu nõrga lülina ühel real Vene rahapesu poolest tuntud Küprose ja Lätiga.
"Eesti on esinenud uudistes palju seoses kahe pangaga - Danske panga filiaali ja Versobankiga. Eesti järelevalve saavutas selle, et Euroopa Keskpank tunnistas kehtetuks Versobanki tegevusloa, see oli suur saavutus. Aga kaks kõige tuntumat riiki on Küpros ja Läti, kus see sektor on arenenud, aga see ei piirdu vaid nende kahega. Me oleme näinud probleeme Maltal ja paljudes teistes riikides," lausus USA Saksamaa Marshalli Fondi teadur Joshua Kirschenbaum.
Kirschenbaum töötas veel eelmisel aastal USA rahandusministeeriumis, kus tema töö oli just nimelt rahapesule käsi vahele saada. "Välisilm" küsis temalt, miks ameeriklased on selle tööga viimasel ajal paremini hakkama saanud kui eurooplased.
"Suurimad viimaste aastate rahapesuskandaalid, eriti mis puudutab Venemaad, on enamuses aset leidnud Euroopa Liidu pankades. USA-s olid tõsised skandaalid 1990. aastatel, aga mitte viimasel ajal. Ma arvan, et selle taga on agressiivsemad jõuametid ja agressiivsem pankade järelevalve ning kombinatsioon vastutuselevõtmistest ja suurtest trahvidest. See mõjub heidutavalt, vähendades huvi ajada väga kõrge riskiga äri. See ei tähenda, et USA pankades ei leia aset rahapesu või et USA finantssektori järelevalve on nii hea kui võiks, seal on parandamisruumi, aga viimastel aastatel näivad probleemid olevat koondunud Euroopa Liitu," rääkis Kirschenbaum.
Kirschenbaum soovitab Euroopa Liidule ühtset jõulist järelevalveasutust. Bill Browder ootab samuti tõhusamat järelevalvet ja uurimist ning Magnitski seadust.
Anders Åslund ütleb, et Putini semude ja nende raha sanktsioonide alla panek on üks parimaid meetodeid talle sõnum saata. Must raha kipub külge kleepuma ja kujutab ohtu julgeolekule ning demokraatiale. Åslund meenutab Saksamaa endist liidukantslerit Gerhard Schröderit, kes täna istub Vene riigifirmade juhtkondades. Euroopa Liit peab pingutama, et majanduslikud huvid nii avalikus sektoris kui ka äris oleksid selged.
"Ma arvan, et läbipaistvus on kõige olulisem. Euroopa Liidu riigid peavad tõepoolest nõudma, et lõplikud kasusaajad oleksid teada ja avalikud," rõhutas Åslund.
Toimetaja: Laur Viirand