"Rahva teenrid": rikkis bussidega lapsi vedav Atko tegutseb küüniliselt
Atko Grupi busside tehnilistest vigadest on aastate jooksul korduvalt räägitud, kuid on küüniline, et enne reidi politseilt teavituse saanud firma isegi siis rikkeid ei kõrvaldanud, leiti Vikerraadio saates "Rahva teenrid".
Sel nädalal selgus "Aktuaalsest kaamerast", et politseireidil tabati mitmeid nõudeid eiravaid Atko Grupile kuulunud koolibusse. Ette tuli nii siledaid rehve, rikkis pidurisüsteemi kui juht, kel polnud kutsetunnistust.
"Rahva teenrite" saatejuht Taavi Eilat nimetas uskumatuks, et bussifirma pole midagi ette võtnud, ehkki nende probleemidest on aastate jooksul korduvalt räägitud ja alles sügisel tegi "Aktuaalne kaamera" loo, kust samuti räägiti lapsi vedanud ohtlike riketega Atko bussidest.
Saatekülaline Heidit Kaio märkis, et eriti irooniline on firma poolt see, et nädal enne reidi palus politsei koolibusside tehnilised vead kõrvaldada. "Ja mida firma tegi - vaidlustas selle kohtus. See on tõesti väga küüniline tegutsemine," tõdes ta.
Eilat pidas seda samuti hämmastavast, et ehkki reidist ette teatati, ei võtnud bussifirma ometigi midagi ette, et vigu korda teha.
"Need olid ju ikkagi täiesti rondid, kuni selleni välja, et kleebiti ohutulukesi rooli taga kinni," sõnas Eilat ja meenutas, et 2016. aastal oli ka Pärnus Atkoga sarnane probleem ja millegipärast lubasid hankelepingud sinna 18 aasta vanuseid busse saata.
"Nii palju kui olen ise Harjumaal Atko bussidega sõitnud, ei ole olukord kuigi palju parem - küttesüsteem ei tööta, graafikutest rääkimata," lisas ta.
Teise saatekülalise Peeter Helme sõnul on jabur, et nõuded on olemas, aga riiklikud nõuded tunduvad olevat kohalikest karmimad.
"Mingi veider nonsenss tuleb siit välja, asi taandub "juriidiliselt on kõik korrektne" argumendile. Aga see on tõesti hästi pikk saaga, mis ulatub aastate ja aastate taha," ütles ta.
Helme tõi paralleeli Tallinnas tegutseva firmaga MRP ja ütles, et hankelepinguid tehaksegi selliseid, et neid on võimalik täita "poolpiduse" materjaliga, olgu selleks inimesed või riistvara. Ta ütles, et kui vahendid on niivõrd piiratud, siis ongi omavalitsused sundseisus, sest ei saa kallimat teenust lubada.
Kaio tõi välja, et Atkot ei saa vaeseks firmaks pidada, näiteks 2017. aastal teenis ettevõte 420 000 eurot kasumit. Omanikele on see heldesti raha sisse toonud ja omanikuks on endine abilinnapea, Keskerakonna tuntud poliitik Arvo Sarapuu.
Kaio märkis, et erilise tähelepanuga tuleks Atkoga toimuvat jälgida just sellepärast, et ettevõtte omanik on Sarapuu. Poliitikas tegutsev ettevõtja peaks Kaio hinnangul eriti hoolikalt jälgima, et oma tegevuses ühiskonna eetiliste väärtustega mitte vastuollu sattuda.
"See on hea ärimudel: ära investeeri midagi, hoia kõige pealt kokku, ära tee välja reeglitest ja turvalisusest ja kühvelda raha kokku," ütles Helme irooniliselt.
Ta lisas, et tekib küsimus, miks Harku vald alles nüüd ärkas ja Atkoga lepingu lõpetamist kaaluda lubas, kuigi probleemidele on tähelepanu juhitud aastaid.
Toimetaja: Karin Koppel