"Välisilm" analüüsis, kuhu on Prantsusmaa ja Itaalia diplomaatiline tüli jõudnud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Eric Dessons/JDD/SIPA/Scanpix

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on sattunud rünnakute ja kriitika laviini alla ning seda mitte kodumaal kollavestide või opositsioonipoliitikute suunalt, vaid hoopis naaberriigist, muidu nii sõbralikust Itaaliast. "Välisilm" analüüsis, kuhu diplomaatiline poliitiline tüli on jõudnud.

Prantsusmaa ja Itaalia on nüüd välja jõudnud olukorrani, mida mõlemad nimetavad Teise maailmasõja järgseks suurimaks diplomaatiliseks kriisiks. Prantsusmaa teatel on suursaadiku tagasikutsumine Itaaliast küll ajutine samm, samas aga selge märk prantslaste vanale liitlasele, et see oma nina naabri siseasjadesse ei topiks, vahendas "Välisilm".

Prantsusmaa teatel ei suudetud enam välja kannatada Itaaliast pidevalt kostvaid alusetuid süüdistusi.

"Mitu kuud on Prantsusmaa olnud jätkuvate alusetute süüdistuste ja rünnakute sihtmärk kahe Itaalia valitsuse liikme - hr di Maio ja hr Salvini - jaoks. Kõlas üleskutse presidendi vastu, kollavestide liikumise toetuseks, seati kahtluse alla Prantsusmaa algatused Aafrikas," rääkis Prantsusmaa valitsuse pressiesindaja Benjamin Griveaux.

Poliitikavaatlejate jaoks on aga selge, et tõsiselt kopsu üle maksa ajas Prantsusmaa valitsejail Itaalia asepeaministri, vasakpopulistlikuks peetud Viie Tähe Liikumist esindava Luigi di Maio kohtumine president Emmanuel Macroni vastase, kollavestide liikumise juhiga. Teisalt on see juhtum hinge täis ajanud ka kollavestidel endal, kes üritasid lausa üle piiri Itaaliasse tungida.

Kollavestide sõnul on nad demokraatlik liikumine, kel polegi juhti ning mingit isehakanut nad oma juhina tunnistada ei kavatse, samuti pole nende asi valitsuste konflikti sekkuda.

"Prantsusmaa ja Itaalia valitsustel on oma probleemid. Need pole meie mured. Meie oleme kaks rahvast ning Itaalia ja Prantsusmaa rahva vahel pole mingeid probleeme. Mis on valitsuste vahel,
see on valitsuste enda asi ja jällegi, me näeme, et valitsused mõtlevad mittemillestki probleeme välja," ütles kollavestide esindaja Maxime Nicolle.

Prantsusmaa valitsuse esindaja sõnul rikkus visiit elementaarseid. Di Maio sõnul ei teinud ta midagi enneolematut, sest piirideta Euroopas peaks olema loomulik kohtuda aatekaaslastega ka teistes riikides ning nendega liite moodustada.

"Nüüd, kus me oleme piirideta EL-is, on tõik, et piiride puudumine ei pea kehtima üksnes kaupade
ja inimeste vaba liikumise kohta, vaid ka poliitiliste jõudude vaba liikumise kohta, kes tohivad luua liite Euroopas," ütles di Maio.

Ta kordas oma süüdistusi, et Prantsusmaa on jätkuvalt kolonialistlik ning just selle kolonialismi tõttu ongi Euroopa Aafrika põgenikke täis. Eriti just Prantsusmaa osaluse tõttu Muammar Gaddafi valitsuse kukutamisel Liibüas, mille tõttu see Põhja-Aafrika riik nüüd kaoses olevat.

Äriringkondadele ei meeldi kahe vana liitlase tüli sugugi, sest mõlemad on teineteise suurimad kaubanduspartnerid. Sestap on äritegelased mõlema riigi juhtidel rahuneda palunud.

Monticelli: Itaalia suhtlemise toon on enneolematu

Tallinna ülikooli professor Daniele Monticelli rääkis "Välisilmale" antud intervjuus, et Itaalia toon tekkinud tülis on enneolematu. Tema sõnul on see seletatav Itaalia poliitiliste jõudude kommunikatsioonistiiliga.

"Nad ongi mõnes mõttes oma kommunikatsioonistiili vangis ja valitsuses olles nad ei suuda välja astuda sellest oma valimiskampaania stiilist, üldse oma sotsiaalmeedia vihakõnest, vastase sõimamisest. Ja kuidagi tundub isegi, et nad reageerivad instinktiivselt, ei ole väga läbimõeldud," arutles professor.

Ta tõdes, et just viimaste valimiste valguses on Itaalia sisepoliitiline suhtlus liikunud välispoliitikasse.

"Need poliitilised jõud ja see viis, kuidas nad kommunikeerivad, on Itaalia jaoks ka uus, nad on esimene kord vastutavad valitsuse eest ja mulle tundub, et nad ei suuda veel väljuda sellest oma stambist ja näiteks diplomaatias kuidagi tõsisemalt suhtuda," rääkis Monticelli.

Samas on tegemist ka kalkuleeritud suhtlusega. "Teisel pool on nende poliitiliste jõudude puhul alati kalkulatsioon ka loomulikult. Näiteks see mäng, mida nad mängisid Euroopaga eelarve vastuvõtmise ajal, oli väga kalkuleeritud. Võib öelda, et nad jäid alla, aga samas nad said küll läbi päris palju oma eesmärke seal. Nüüd samamoodi, Macroniga," rääkis ta.

"Valmistutakse ilmselt Euroopa Parlamendi valimisteks ja on eriti Matteo Salvini ja Liiga puhul hea ennast Euroopas esitleda kui kogu selle parempopulistliku ploki vedavat jõudu. Ja kuna Macron selgesti esindab koos Angela Merkeli ja Saksamaaga Euroopa tuumikut, siis on see selge rünnakute sihtmärk," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: