Kristina Kallas: eestlastele pole vaja eraldi kooli, aga eestikeelse õppe mahtu tuleb tõsta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kristina Kallas.
Kristina Kallas. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Eesti 200 esimees Kristina Kallas ütles Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ümber tekkinud vaidluse valguses, et eestlastele ei ole vaja eraldi oma kooli, vaid tegelikult tuleb kogu Ida-Virumaal tõsta eestikeelse õppe mahtu ja taset.

Kallas ütles ERR-ile, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumi osas tahavad nii eestlased kui ka venelased sama, kuid kooli juhtkond ja omanik ehk riik ei ole suutnud tegeleda kogukonna hirmudega.

"Eestlaste hirmud, mis on väga õigustatud ja põhinevad senisel kogemusel, seisnevad selles, et eestikeelsele õppele ei pöörata piisavalt tähelepanu ega saada väljaspool Ida-Virumaad aru, kui suurt tööd ja energiat nõuab see, et venekeelses keskkonnas eestikeelset haridusasutust pidada. Selleks on vaja lisaraha, mida seni ei ole väga olnud ja suur osa Ida-Virumaa eesti keeles toimivaid koole toimivad tänu paljude inimeste poolt missioonitundest tekitatud energiale," selgitas Kallas.

Tema sõnul ei tulene eestikeelse kogukonna hirmud sellest, et eestikeelsed ja venekeelsed lapsed peaksid õppima koos või siis venekeelsed lapsed osaliselt vene keeles.

"Koos õppimist ei kardeta ning ei segaks kedagi ka see, kui venekeelsed noored õpivad midagi vene keeles. Hirmude alus on eestikeelsesse haridusse ebapiisav panustamine ja selle tähtsusest mitte aru saamine. Minu väide on, et kui oleks selge, et enamus õpetajaid õpetab eesti keeles, et kooli töökeeleks on eesti keel ja selleks kõigeks eraldatakse ka lisaraha, siis ei oleks eesti kogukonna mure nii suur kui praegu."

Venekeelse kogukonna hirmud on tema sõnul aga need, et nende lapsed ei saa uues riigigümnaasiumis õppimisega hakkama, sest tehakse eestikeelse õppega kool, samas kui tänavu põhikooli lõpetavad noored ei oska eesti keelt piisavalt, et asuda kohe täiesti eesti keeles õppima ja jõuda gümnaasiumis heal tasemel omandada nii eesti keele kui ka akadeemilised ja muud teadmised.

Kallas pakkus välja, milles tuleks tema hinnangul riigigümnaasiumiga seoses praegu kokku leppida.

"Enamus õpilasi selles koolis õpivad eesti keeles ning selleks hakatakse praegu tegema erilisi pingutusi. Pööratakse eri tähelepanu eestikeelsete õpetajate leidmiseks, eestikeelsete ja eesti keele tugiteenuste loomisele (individuaalne eesti keele nõustamine, nagu on meil näiteks kolledžis). Selleks on vaja luua mitmeaastane erirahastuse programm. Mõned ained võivad jääda ka vene keeles vene kodukeelega lastele, kui on olemas tugevad aineõpetajad," selgitas Kallas.

"Eesti kogukonnal peab tekkima kindlustunne, et eestikeelne suhtlus ja õpe ei muutu vähemuse pärusmaaks, vaid on siiski dominantne selles koolis. Venekeelsel kogukonnal peab tekkima kindlustunne, et eesti keeles toimuva õppe jaoks on loodud tugistruktuurid ja programmid nende lastele, et nad saavad õppimisega hakkama ning nende akadeemiline tase ei kannata," lisas ta.

"Sellist eriinvesteeringute programmi on vaja tegelikult kõikidele Ida-Virumaa gümnaasumitele ja põhikoolidele, sest kõigis neis on täpselt samad mured ja hirmud."

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: