Aaviksoo: riigigümnaasiumid võiksid olla täielikult eestikeelsed kolme aastaga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jaak Aaviksoo
Jaak Aaviksoo Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Endine haridusminister ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo ütles ERR-ile antud intervjuus, et riigigümnaasiumite täielikult eestikeelsele õppele üle viimine oleks teostatav juba kolme aastaga. Minister Mailis Repsi tegevust Kohtla-Järve olukorra lahendamiseks peab ta mõistlikuks.

Milline on teie nägemus riigigümnaasiumist Ida-Virumaal, antud juhul Kohtla-Järvel?

Omal ajal riigigümnaasiumi süsteemi käivitades ja sellele hoogu sisse andes oli seisukoht, et riigigümnaasiumides toimub õppekeel eesti keeles. Neid on üle terve Eesti ja nad tasapisi, asendavad tasapisi kõik munitsipaalgümnaasiumid. Välja arvatud üksikud erandid suurlinnades. Ja see, et riigigümnaasiumis toimub õppetöö riigikeeles, see oli iseenesest mõistetav. Ja ma arvan, et sellest põhimõttest tuleks ka praegu kinni pidada ja mulle tundub, et haridusminister Mailis Reps on seda tegelikult ka teinud. Valimiste eel rünnatakse teda muidugi mitmelt poolt ja kohati ka ebaausate võtetega, aga ma arvan, et põhimõtteliselt on see lähenemine haridusministeeriumil õige - riigigümnaasiumites toimus õppetöö riigikeeles. Tõsi - on piirkondi, kus tuleb arutada selle üle, kui kiiresti me suudame selle ideaalini jõuda.

Kuidas te selgitaksite, mis teie hinnangul Kohtla-Järvel praegu toimub, et lausa minister ise sinna kohale pidi minema?

Eestikeelse hariduse olukord Ida-Virumaal, või mõningates suuremates linnades ongi keeruline, sest eestikeelseid peresid on kohati vähemuses ja seetõttu tunnevad nad ennast ebakindlalt, ja tajuvad ka psühholoogiliselt venekeelse keskkonna survet. Olgu see siis Narvas, Kohtla-Järvel või Jõhvis. Tuleb aru saada nendest inimestest, kes tahavad puhast eesti keelt selles mõttes, et seal õpiksid ka ainult eestikeelsetest peredest pärit lapsed. See on üks huvigrupp, kellega peaks rääkima, ja nendega peaks suhtlema võib-olla rohkem, aga nende hirmudest tuleb aru saada.

Teine hulk inimesi on ilmselt ka poliitiliselt motiveeritud koolijuhid ja ilmselt ka mõned perekonnad, kes on põhimõtteliselt riigikeelse õppe vastu ja kes loodavad aegade lõpuni säilitada valdavalt venekeelset õppekeelt, rääkimata kooli kultuurist ja meelsusest.

Kas eesti keel on Ida-Virumaal ohus?

Ma arvan, et see on riigi kohus, seda korraldada ja tuleks tunnustada ka neid samme, mida haridusministeerium on astunud. Vähemasti ministri sõnade järgi on kavas vaadata palgatingimused veelgi laiapõhjalisemalt üle, kui omal ajal. Niinimetatud 30-protsendiline palgalisa, võib-olla see peab olema veelgi suurem, võib-olla on vaja inimestele luua veel mingeid täiendavaid motivatsioone. Aga Eesti riigi vastutus on tagada riigikeelne haridus igal pool Eestis ja seda kõikidele noortele.

Siin kõlavad väga tugevad süüdistused Mailis Repsi poliitiliste oponentide poolt. Kui kõige jõhkramaid süüdistusi nimetada, siis öeldakse, et eesti keel sureb Ida-Virumaal välja.

Kohati on need rünnakud hüsteerilised ja suhteliselt populistlikud. Nüüd 25 aastat ei surnud [eesti keel Ida-Virumaal välja] ja täna hommikul hakkab surema. Ma arvan, et need on hüsteerilised, aga see ei tähenda seda, et probleemi ei ole. Ja tõsi on see, et meil ei ole poliitilist otsustavust eestikeelset haridust tagada sellisel viisil Ida-Virumaal nagu me tahaksime. Osalt on see seotud ka meie poliitilise soovimatusega kohalikke omavalitsusi, kes siiamaani haridusasutusi pidanud, sundida käituma Eesti riigi arengule soovitud suunas.

Nii haridusminister Mailis Reps kui ka peaminister Jüri Ratas on öelnud, et haridus Kohtla-Järvel peaks olema 100-protsendiliselt eestikeelne, aga ajalistest daatumitest ei kipu keegi rääkima. Kui pikk aeg selle ülemineku saavutamiseks teie hinnangul reaalne oleks?

Ma arvan, et ambitsioonikas, aga täiesti realistlik on kolm aastat 2019. aasta 1. septembrist alates. Et oleks kõigile selge, et 2022. aasta 1. september toimub kogu õppetöö eesti keeles riigigümnaasiumites.

Lisaks pakub Mailis Reps välja kaht lahendust Kohtla-Järve riigigümnaasiumi loomiseks: kas avada gümnaasium eestikeelsena, kuid üleminekuperioodil osaliselt venekeeles õppimise võimalusega või luua riigigümnaasiumi eestikeelne filiaal. Mis te nendest pakutud variantidest arvate?

Ma siiski julgustaksin otsustama gümnaasiumi kasuks üleminekuperioodiga. Ja mis puudutab Kohtla-Järvet, siis me oleme olnud sama probleemiga silmitsi ka Kohtla-Järve TalTechi kolledžis, ka seal oli meil mõni aasta veel venekeelne õpe. Tänaseks me oleme üle läinud ja me tahame ja näeme väga head võimalust selle riigigümnaasiumiga tehnikakallakualaseks koostööks Kohtla-Järvel. Nii, et mina loodaksin tugevat gümnaasiumi eestikeelse õppega täiel määral kolme aasta pärast. Ja üleminekuperioodi puhul on ilmselt vaja otsida mõistlikke variante ja teha palju tööd nii perede kui ka õpetajate ettevalmistusega.

Küsin ka teisest vaatenurgast. Et kui praegu räägitakse eesti keele ohustatusest, siis kas sajaprotsendilisele riigikeelsele õppele ülemineku korral satub kuidagi ohtu vene keel, identiteet ja kultuur?

Ei kao see vene keel ja identiteet siit kuhugi. Ei ole ju mõeldav see, et kui eesti keel ei hävi ja seistakse eesti keele kui riigikeele eest, et siis teine võimalus on, et vene keel hävib. Saadakse suurepäraselt hakkama nii eesti keelega kui ka vene keelega ja ma arvan, et hirmude külvamine ei ole asjakohane.

 

Jaak Aaviksoo oli Isamaa ja Res Publica Liidu liige aastatel 2006-2015. Ta on olnud haridusminister 1995-1996 ning 2011-2014.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: