Kolmikliit on teinud oma valijatele kummarduse, säilitades oma näo: Isamaa räägib eesti keelest, Keskerakond tuli vastu oma elektoraadile ja sotsid on lepitaja rollis. Miks Keskerakond reedab Kohtla-Järve eestlased, võttes neilt ainsa eestikeelse gümnaasiumi - Järve gümnaasiumi - ja surudes eesti lapsed kakskeelsesse riigigümnaasiumi?

Eestikeelne gümnaasium on täna olemas, on ka 2019. aasta 1. septembril olemas. 100-protsendiliselt eesti keeles on võimalik õppida kõigil neil õpilastel, kelles on selleks suutlikkust ja loodame, et see on suurem osa õpilasi.

Eestikeelset gümnaasiumi ei tule?

Tuleb, sest ta on eestikeelsena olemas. Kui suur osakaal astuvatest õpilastest on võimelised õppima 100 protsenti ja kui palju kursuseid on vaja mõnele õpilasele juurde vene keeles, seda on vaja iga õpilase pealt vaadata. Selge on see, et tänased 12. klassid - me peame ütlema, et kaks kolmandikku - kõiki aineid ei oleks võimelised õppima, aga võib-olla mõne aasta pärast on kõik võimelised.

Ministeeriumi koolivõrgu juhataja Raivo Trummal käis jaanuari lõpus kohapeal ja ütles, et Kohtla-Järve gümnaasiumis ootab uusi õpilasi ehk 10. klasse täielikult eestikeelne õpe. Enam see nii ei ole?

Ikka on. Kõik, kes on võimelised õppima 100 protsenti eesti keeles. Veelkord: kõik õpilased, kes on võimelised õppima 100 protsenti eesti keeles, saavad seda riigigümnaasiumis teha. Ja selle nimel, et ka kõik ülejäänud õpilased, kellest võib-olla mõni ei jõua täna eesti keelega nii järgi, jõuaksid sinna, selleks on vaja meil leida väga häid õpetajaid ja toetusmehhanismid.

Et ma saaksin õigesti aru - kas see on kakskeelsed klassid või kakskeelne kool?

Ei. See ei ole kumbki. See tähendab seda, et kui Margus soovib astuda - ma väga loodan, et Margus soovib astuda - meie tulevasse Kohtla-Järve riigigümnaasiumi, siis sa õpid 10., 11. ja 12. klassi 100 protsenti eesti keeles. Aga võib-olla, kui Margus ei oska eesti keelt hästi, siis Margusel on võimalik mõned kursused õppida ka vene keeles.

Kas see toimub kõik ühes koolis ikkagi, klassivendade-klassiõdede vahel?

Tõenäoliselt see on erinevate kursuste kaupa, et te saate kokku robootikaringis, mis on eesti keeles, te saate võib-olla koorilaulus kokku. Ja meie, riigi ülesanne on see, et huvitegevus, kõik muu tegevus oleks selles koolis eesti keeles. Palju rohkem kui täna võib-olla ühe näitena me oleme seda saavutanud.

On see ületamatu paratamatus aegade lõpuni Kohtla-Järvel, Sillamäel, Narvas, et õpilased ei suuda ainult eesti keeles õppida ja seal ei ole piisavalt õpetajaid, kes suudaksid eesti keeles anda konkurentsivõimelist haridust?

Kõik kas-küsimused saan vastata: ei, ei, ei. Kindlasti ei ole.

27 aastat ei ole juhtunud, millal see juhtub?

Kõigepealt, mis meil on riigina vaja tunnistada, on see, et me oleme jätnud selle ainult kohaliku kogukonna probleemiks. Nüüd on riigil võimalik lisaks sellele, et meil on täna kolm kooli Ida-Virumaal palgalisaga, tänu sellele suurele arutelule, missugune roll on eesti keelel ja eesti kogukonnal Ida-Virumaal, tuua kogu Ida-Virumaale see kolmandik palka juurde - 30 protsenti palgatõus, mida on ministeerium ka välja pakkunud.

Ma arvan, et see on, mida me homme saame sisuliselt arutada, kas see on transporditoetus inimestele, kes tulevad kaugemalt sinna koolidesse õpetama, kas see on majutustoetus. Aga lisaboonused, nagu on näiteks justiitsministeeriumil prokuratuuris, vanglates, et Ida-Virumaale tuua eraldi selliseid jõupingutusi, et meil eesti keelt oleks rohkem, on kindlasti ka haridussüsteemi vaja tuua.

Kas enne 3. märtsi otsustatakse valitsuses midagi ära või jääb see uuele valitsusele?

Otsustatakse ära see, et Ida-Virumaale on vaja lisavahendeid selleks, et seal oleks rohkem eestikeelseid õpetajaid ja seal oleks rohkem kindlustunnet, et tõepoolest, see 100 protsenti, mida pannakse eesmärgiks, on saavutatav.