"See ei tähenda taganemist kaugemast eesmärgist jõuda täielikult eestikeelse gümnaasiumini, kuid iga hinna eest pelgalt loosungitele toetudes seda läbi suruda ei ole vastutustundlik. Kooli käivitamiseks on tarvis arvestada kõikide kogukonna liikmete valmisolekuga," ütles minister Reps.

Minister näeb olukorda nii, et Kohtla-Järvel alustavas riigigümnaasiumis on 100 protsenti eestikeelne suund neile, kes on selleks valmis.

"Kindlasti peab aga selle kõrval vähemalt esilagu jääma ka 60/40 proportsioonis õppekeelega hariduse saamise võimalus neile, kes täielikult eestikeelseks õppeks valmis ei ole," teatas Reps.

Kohtla-Järve riigigümnaasiumi diskussioon on ministri sõnul liikunud kahetsusväärses kombel ainult õppekeele küsimusele, aga kõrvale on jäänud hariduse kvaliteet tervikuna, mis ometi peab olema üleriigilise kvaliteedikokkuleppe alusel töötava riigigümnaasiumi loomise puhul esmatähtis.

"Rõhutan veelkord, et loodavas riigigümnaasiumist saab kindlasti kvaliteetset eestikeelset gümnaasiumiharidust ja koolist saab kindlasti eesti kultuuri kandja kogu piirkonnas. Rääkimata sellest, et uues riigigümnaasiumis on nüüdisaegne õppekeskkond, mitmekesised õppimisvõimalused ja mõistagi sünergia, mis aitab kaasa hariduseesmärkide elluviimisele. Lisaks annab see, et erineva kodukeelega noored õpivad ühe katuse all, kahtlemata oma panuse lõimumisse," selgitas haridusminister.

Selleks, et tugevdada eestikeelset gümnaasiumiharidust ja eesti keele õpet tuleb Repsi sõnul ette võtta otsustavaid samme, mis algavad juba alusharidusest.

Ta tõi näiteks juba käivitatud programmi "eestikeelne õpetaja igasse vene õppekeelega lasteaiarühma", et ka eesti keelt emakeelena mitte rääkivad lapsed oskaksid lasteaia lõpus suhelda eesti keeles ja alustada õpinguid eestikeelses koolis.

Peaminister Jüri Ratas ütles kolmapäeval riigikogu infotunnis, et Kohtla-Järve riigigümnaasium on sajaprotsendiliselt eestikeelne kool. "Aga kui on neid lapsi, kes ei suuda täna õppida sajaprotsendiliselt eesti keeles, siis peame lähtuma põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, mis ütleb keelte osakaaluks 60/40. See suund, kuhu me peame selle kooliga liikuma, on igal juhul parim eesti keele õpe ja eestikeelne õpe," rääkis Ratas.

Minister reageeris lastevanemate avalikule pöördumisele

Kolmapäeva hommikul saatsid Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi vilistlased ja lapsevanemad avaliku pöördumise haridusminister Mailis Repsile, et saada selge seisukoht eestikeelse hariduse küsimuses.

Pöördumisele on alla kirjutanud 208 inimest, kes tunnevad muret avalikkusesse jõudnud signaalide pärast tänavu sügisel Kohtla-Järvel tegutsema hakkava riigigümnaasiumi õppekeele valikul.

Pöördumise algataja Mare Roosilehe sõnul pole ei haridusminister ega ministeeriumi kantsler senini ametlikult kinnitanud, kas 1. septembril avatav Kohtla-Järve riigigümnaasium tuleb täielikult eestikeelne.

Pöördumisele allakirjutanud soovivad haridusministeeriumilt nelja asja. Esiteks, et kiiremas korras kinnitataks Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õppekavad täielikult eestikeelsetena. Teiseks, et ministeerium selgitaks Kohtla-Järve venekeelse kogukonna õpilastele ja lapsevanematele, kuidas tagatakse heal tasemel riigikeelne gümnaasiumiharidus neile noortele, kellel puudub piisav eesti keele oskus.

Kolmandaks, et tagataks vajalikud vahendid täiendavaks eesti keele ning lõimitud aine- ja keeleõppeks venekeelsetele õpilastele. Ning neljandaks, et ministeerium korraldaks täiendõppe nendele õpetajatele, kelle keeletase või metoodilised oskused ei võimalda koheselt asuda õpetama uues riigigümnaasiumis.

Ministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal on tänavu jaanuari lõpus kinnitanud, et uus riigigümnaasium tuleb täielikult eestikeelsete õppekavadega, tehes vajalikke mööndusi vaid 11. ja 12. klassi astuvatele venekeelsetele õpilastele.

"Paraku on ministeeriumi juhtkond veebruarikuus hoidunud seda seisukohta ametlikult ja avalikult kinnitamast," märkis Mare Roosileht.