Šveitsi eruohvitser on ISIS-e vastu võitlemise eest sõjaväekohtu all ({{commentsTotal}})

Šveitsi eruohvitser Johan Cosar 20. veebruaril kohtuhoone juures.
Šveitsi eruohvitser Johan Cosar 20. veebruaril kohtuhoone juures. Autor/allikas: EPA/Scanpix

Šveitsis on kohtu all eruohvitser, kes oli vabatahtlikuna Süürias sõdimas terroriorganisatsiooni ISIS vastu. Võimud süüdistavad sõjatribunali alla antud meest võõrriigi armeega liitumises ja sellega Šveitsi neutraalsuse ning julgeoleku õõnestamises.

"Seaduse kohaselt on keelatud välisriigi relvajõudude eest sõdimine. See, milliste relvajõududega on tegu, ei puutu asjasse," põhjendas Šveitsi armee pressiesindaja BBC-ile.

37-aastane Johan Cosar oma tegusid ei eita ning on nende üle hoopis uhke.

Cosar on sündinud Šveitsis ja ta on Šveitsi kodanik, kuid tema vanavanematel on Süüria juured, täpsemalt on tema perekond pärit Süüria kristlaste seast.

Eruohvitseri sõnul läks ta Süüriasse algselt tööle vabakutselise ajakirjanikuna, kuid kui ta nägi, kuidas islamiäärmuslaste väed lähenesid kristlaste kogukondade koduks olevatele piirkondadele, leidis ta, et tal pole muud võimalust kui ise samuti neid inimesi kaitsma asuda.

Ta aitas asutada üht Süüria kristlaste omakaitseväge (Mawtbo Fulḥoyo Suryoyo ehk MFS, inglise keeles tuntud ka kui Syriac Military Council), värbas sinna võitlejaid ning aitas oma Šveitsi relvajõudude töökogemusele tuginedes võitlejaid koolitada. Lahingute kõrgperioodil võitles tema alluvuses rohkem kui 500 meest.

Kui ta pärast kaheaastast võitlust 2015. aastal kodumaale naasis, võeti ta esialgu kohe vahi alla, sest välismaise armeega liitumine ilma valitsuse eriloata on Šveitsi relvajõudude eraldi karistusseadustiku alusel keelatud ja karistatav.

Põhjus, miks Šveitsi seadused on selles valdkonnas niivõrd ranged, peitub ajaloos. Alates keskajast kuni 19. sajandini olid šveitslastest palgasõdurid Euroopa lahinguväljadel väga hinnatud ning Šveitsi mehed käisid massiliselt, üldjuhul tervete väeosadena teiste riikide armeede eest sõdimas. Kui Šveitsi valitsus 19. sajandi keskpaigas end selgelt neutraalsena määratles, keelustati ka senine palgasõduriks käimise traditsioon. Ainsaks erandiks on praeguseni Vatikanis paavsti julgeolekut tagav šveitsi kaardivägi.

Seetõttu peabki terroristide vastu sõdinud Cosar seisma nüüd sõjatribunali ees, kus teda süüdistavad Šveitsi armee tippjuristid ning teda võib halvimal juhul ähvardada kolme aasta pikkune vabadusekaotus. Kohtuprotsessi esimesel päeval leidis aset ka väike meeleavaldus, kus Cosari toetajad, tema sõbrad ja sugulased kandsid plakateid kirjaga "ISIS-e vastu sõdimine ei ole kuritegu."

Hetkel on siiski alust loota, et kohus väga range ei ole ning BBC teatel oli meeleolu kohtusaalis rahulik, mõnikord isegi humoorikas. Cosar ise loodab, et kohtunikke õnnestub veenda, et tema motiiv oli auväärne. Temaga koos on kohtu all ka tema nõbu, kes aitas tal Facebooki ja Twitteri kaudu võitlejaid värvata.

Samas ei soovi Šveitsi valitsus saata sõnumit, et välismaistes konfliktides sõdimas käimine oleks kuidagi lubatud, olgu asjaolud millised tahes.

Šveitsist on kümned isikud läinud Süüriasse ka ISIS-e eest võitlema või naiste puhul ISIS-e võitlejatega abielluma. Mõned Šveitsi naasnud isikud on juba vanglas ning terroristide eest sõdimas käinuid ähvardavad erinevalt Cosarist ka karmimad karistused - kuni 20 aastat vanglat.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: