Rahvusvaheline Põhjadiviisi staap (Headquarters Multinational Division North, HQ MND N) saab NATO väestruktuuri osaks, mis ühendab meie regiooni sõjalised üksused alliansi kõrgema juhtimisstruktuuriga.

Põhjadiviisi põhiülesandeks saab olema sõjaliste operatsioonide juhtimine oma vastutusalas. Selleks hakkab diviisi staap planeerima ja juhtima sõjalisi operatsioone, planeerima ja integreerima piirkonda tugevduseks antavate NATO üksuste tegevust, samuti korraldama staapide tasandil väljaõpet vastavalt riiklikele ja NATO kaitseplaanidele.

Allkirjastamistseremoonial kiitis kaitseminister Luik kolme riigi kaitsestruktuuride kiiret ja sujuvat koostööd Põhjadiviisi loomisel.

"Põhjadiviisi käivitamisega saavutame uue taseme NATO reageerimisvõime tugevdamisel meie piirkonna ohtude vastu seismisel. Alliansi heidutusvõime ning võimekus meid kaitsta tugevneb Põhjadiviisi töösse rakendumisel oluliselt," ütles kaitseminister Luik.

Põhjadiviisi raamriikideks on Eesti, Läti ja Taani. Diviisi staabi osised hakkavad rahuaegselt paiknema valdavalt Lätis, Ādažis, aga ka Taanis, Karupis. Eesti panustab diviisi staabi tegevusse vähemalt 15 kaitseväelasega. Esimeseks Põhjadiviisi ülemaks saab Taani kaitseväe kindralmajor.

Põhjadiviisi staap avatakse Lätis, Ādažis 8. märtsil, esmase tegutsemisvõime saavutab staap 2019. aasta esimeses pooles, täielik tegutsemisvõime saavutatakse mõne aasta jooksul.

Lisaks raamriikidele kaasatakse Põhjadiviisi tegevusse ka teised liitlaste relvajõud, eelkõige meie piirkonnas liitlaste kohalolekusse panustavad riigid. Staabi käivitumise järel on panustama oodatud ka regionaalsed partnerid.