Eestis on tänavu juba neli inimest leetritesse haigestunud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eestis on tänavu leetritesse haigestunud juba neli täiskasvanut, kellest kolm tõid nakkuse kaasa reisilt, lisaks nakatusid eelmise aasta lõpus leetritesse ka Tais käinud vaktsineerimata ema ja laps.

Kolm Eesti inimest on tänavu nakatunud reisil Sril Lankale või Araabia Ühendemiraatidesse, Egiptusesse ja Ukrainasse ning üks sai nakkuse pärast kokkupuudet leetrihaigega Eestis.

Terviseameti andmetel olid haigestunud täiskasvanud mehed vanuses 19 kuni 57. Kaks juhtu registreeris terviseamet Pärnumaal, ühe Harjumaal ja ühe Tartumaal.

Eelmisel aastal kajastati Eestis laialdaselt seda, kuidas Saaremaal nakatus leetritesse kaheksa inimest. Aasta lõpus lisandus aga veel kaks haigusjuhtu, kui vaktsineerimata ema ja laps nakatusid leetritesse reisil Taisse.

WHO igakuised andmed näitavad, et eelmise aasta jooksul haigestus Euroopas leetritesse 82 596 inimest, ligi kaks kolmandikku neist vajas haiglaravi ning 72 inimest suri.

Nakatunute arv oli Euroopas selle kümnendi suurim: võrreldes 2017. aastaga haigusjuhtude arv kolmekordistus, kuid võrreldes 2016. aastaga, mil leetritesse nakatumisi oli erakordselt vähe, on haigestumine lausa 15-kordistunud.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova ütles ERR-ile, et kõige paremini hoiab leetrid eemal see, kui kõik lapsed on korralikult vaktsineeritud. Eestis vaktsineeritakse lapsi MMR-vaktsiiniga ühe- ja 13-aastaselt ning Filippova soovitas lapsevanematel, kellel mingil põhjusel on järeltulijale vaktsiin tegemata jäänud, seda esimesel võimalusel teha.

Täiskasvanutest peaksid end kahe MMR-vaktsiinidoosiga uuesti vaktsineerima need, kes on vaktsineeritud ainult ühe doosiga või kes said kaitsesüsti ajavahemikus 1980-1992. Eriti tähtis on see juhul, kui inimene reisib palju, tema peres on immuunpuudulikkuse all kannatavaid inimesi, peres on alla üheaastaseid lapsi või rasedaid või ta töötab mõnes raviasutuses. Kahe doosi vahele peab jääma vähemalt üks kuu.

Raseduse ajal MMR-vaktsiini teha ei tohi ja pärast vaktsineerimist soovitatakse ühe kuu vältel rasestumisest hoiduda. Vaktsiini ei tehta ka immuunpuudulikkusega inimestele.

Vaktsineerida saab nii oma perearsti juures kui vaktsineerimiskabinetis ja see on täiskasvanule tasuline. Seda, kas organismis on leetrite vastased antikehad olemas, saab Filippova sõnul lasta kontrollida ka spetsiaalse uuringuga, mida mitmed laborid pakuvad.

Eestis hakati lapsi rutiinselt leetrite vastu vaktsineerima 1964. aastal. Ühe-doosiline vaktsineerimine oli kasutusel kuni aastani 1980, pärast seda hakati lapsi vaktsineerima kahe vaktsiinidoosiga 1,5 ja kuueaastaselt ning praeguse skeemini jõuti 1994. aastaks.

Selleks, et nakkushaigused laiemate puhangutena ei leviks, peab vähemalt 95 protsenti inimestest olema vaktsineeritud. Selline tase kaitseb ka neid, kellele on vaktsineerimine vastunäidustatud või kellel teatud põhjustel immuunsust ei kujune.

Toimetaja: Karin Koppel, Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: