"2015. aastal oli Soomes päevakorras Perussuomalaiste (Soome euroskeptiline partei Põlissoomlased, mida juhtis tollal Timo Soini - toim) küsimus ning kus fašistid ja muud märksõnad lendasid soome meedias täiesti legitiimselt. Nüüd andis Eesti president Soinile Maarjamaa Risti. Ehk mis ma öelda tahan, oluline on saada selgust EKRE seisukohtadest ja just seetõttu alustasime me koalitsioonikõnelusi välis- ja julgeolekupoliitikast," ütles Reinsalu.

Isamaa juhtpoliitik märkis veel, et kolmapäevasel kohtumisel Eestis resideeruvate välissaadikutega olevat üks USA diplomaat talle öelnud, et USA poliitilises traditsioonis hoitakse lahus poliitiline retoorika võimu poole püüeldes ja retoorika hiljem võimu teostades. Mikser vastas sellele, et tema sellega ei nõustu ja neid asju ei saa omavahel lahutada.

"Jutud kohtunike peade veeremisest või sellest, et kui keegi on must, siis näita ust, on tehtud vaid valijate häälte saamiseks ja hinnata tuleks valitsuses tehtu põhjal. See jutt on sama, et ma kasutasin ainult treeningutel dopingut, aga võistlustel suusatan puhtalt. Asjad nii ei käi - taolised asjad ei sobi demokraatlikku ühiskonda ja diskvalifitseerivad selliseid väljendeid kasutanud erakonna koalitsioonipartnerina," sõnas Mikser.

Peaminister Jüri Ratas ütles selle peale, et talle meenutab Reinsalu ja Mikseri sõnavahetus ühte teist valitsuse pressikonverentsi, mis peeti Õpetajate Majas ning kus justiisminister ja välisminister läksid avalikult sõnasõtta ÜRO ränderaamistiku teemal.

"Mina ei ole valimiste järel enda sisemiselt ümber hinnannud Eesti välispoliitikat ja inimõigusi. Mulle meenutab praegune olukord 2016. aastat, kui fookuses oli Keskerakond ning küsiti, kuidas me hakkama saame ja kuhu Eesti pöörame. Me oleme Eesti senisest välis- ja julgeolekupoliitikast kinni hoidnud ja selle raamistikku ka tugevdanud. Ma ei lähe koalitsiooni, mille sees on väärtushinnang, et kohtunike pead hakkavad veerema," sõnas Ratas.

Reinsalu lisas selle peale, et 2016. aasta valitsusvahetusega tehti infooperatsioon, et uus koalitsioon olevat kremlimeelne. Kuigi sellest kirjutasid mitmed välismaised meediaväljaanded, pärinesid Reinsalu sõnul väite alged Eesti seest. Reinsalu viitas ka, et näiteks Reformierakonna poliitikud Hanno Pevkur ja Urmas Paet on varasemalt esinenud avaldustega, et kui EKRE oma seisukohti teatud punktides muudab, on ka Reformierakond valmis nendega koostööks.

Eriarvamustele jäid lahkuva valitsuse ministrid EKRE poliitikute Ruuben Kaalepi ja Martin Helme valimiste järgsetesse avaldustesse.

"Tema (Adolf Hitleri - toim) tegevusest pole midagi positiivset välja tuua. Mis puudutab aga Euroopa Liitu, siis Euroopa Liit on olnud õige suund ja edulugu ning olen jätkuvalt seda meelt. Rääkisin täna Martin Helmega tema intervjuust Deutsche Wellele ja ta ei olnud väga õnnelik selle üle ja lubas teha omapoolse kommentaari," sõnas Ratas.

(Helme kirjutas sotsiaalmeedias intervjuu kohta Deutsche Wellele: "Täna ma seda ei annaks enam, vaid pakuks neile oma pilti, mille nad toolile saaks panna, et siis pool tundi pildi suunas süüdistusi ja pahameelt väljendada, saaks ka hea "intervjuu". /.../ Sündiv koalitsioon ei ole seadnud kahtluse alla meie kuulumist euroliitu või isegi mitte arutanud sealt lahkumist. Selleks puudub lihtsalt Eestis hetkel poliitiline tahe.")

Reinsalu kaitses Helmet ja ütles, et Eesti mainet see kuidagi ei halvendanud.

"Ega Euroopa Liit ole katoliku kirik. Kogu Euroopas lüüakse lamenti ja peetakse diskussioone, milline see Euroopa on. Probleem oleks, kui Eesti valitsuse poliitika oleks Euroopa Liidu osas skeptiline või lahkulööv, aga seda eeldust ei ole," sõnas justiitsminister Reinsalu.

Sellega ei nõustunud välisminister Mikser, kes arvustas Helme selgitust, et andis intervjuu enne koalitsioonikõnelusi ja et see omas seetõttu teistsugust tähendust.

"Rääkida opositsioonis juttu, et Euroopa Liit on Nõukogude Liidu sarnane rahvaste vangla ja kui pääsen valitsusse, siis ütlen, et see on hoopis hea. Sellise poliitiku koht pole riigivõimu juures. Ka mina pidin sellepärast kunagi lahkuma ühest erakonnast (Mikser lahkus Keskerakonnast 2004. aastal - toim), kuna seal oli skisofreeniline olukord," sõnas Mikser.

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonikõnelused jätkuvad neljapäeval kultuuri, spordi ja tervishoiu teemadega.