Kõige rohkem aborte on alates 1970-ndatest tehtud 1972. ja 1973. aastal, siis oli saja elussünni kohta ligi 195 aborti. 2017. aastal oli see arv langenud 41,8 juurde, näitavad statistikaameti andmed.

Abortide arv on alates 1990. aastast, mil neid tehti üle 29 000, igal aastal langenud. 1990-ndatel vähenes see iga aastaga tuhande või isegi paari võrra ja jõudis 2000. aastaks veidi üle 15 000 juurde. Järgnenud kümnendil jätkus langus, ehkki juba väiksemas tempos, jõudes 2010. aastaks üle 9000 abordi juurde. Ka pärast seda on aborditegijaid olnud igal aastal eelnenust vähem. Alla 6000 langes abortide arv esimest korda 2017. aastal.

Tuleb silmas pidada, et see number sisaldab kõiki aborte, sealhulgas neid, mida ei tehtud omal soovil, vaid meditsiinilistel näidustustel. Statistikas eristatakse neid kaht alates 1991. aastast, enne seda kajastas abortide arv lihtsalt kõiki katkestatud rasedusi.

2017. aastal tehti tervisest tulenevatel põhjusel 1759 aborti. Ka eelnenud aastatel oli meditsiinilistel näidustustel aborte umbes sama palju - 2016. aastal 1773 ja 2015. aastal 1740.

Kui aga vaadelda ainult omal soovil tehtud aborte alates ajast, mil nende üle eraldi arvet peeti, siis 1991. aastal oli neid 26 470 ja 2017. aastal 3997.

Üle-eelmisel aastal oli abordi teinute seas kõige enam naisi, kel lapsi polnud - 1787. Ühe lapsega naistest tegi aborti 1669 ja kahe lapsega naistest 1526.

Vanuserühmadest oli kõige enam aborte 25-29-aastaste ning 30-34-aastaste hulgas (kummaski vanusegrupis 1370 ringis), 1174 aborti oli 35-39-aastaste seas ja 900 vanuses 20-24. Alla 15-aastaseid aborditegijaid oli kaheksa.

Haigekassa hinnakirjas on omal soovil tehtava medikamentoosse abordi hind piirhind 35,34 eurot ja tehisabordil - niisugust nime kannab raseduse kirurgiline katkestamine - 136,08 eurot.

Möödunud aastal maksis haigekassa 2424 medikamentoosse ja 601 tehisabordi eest, mis olid tehtud naise omal soovil. Seejuures on esimese puhul ravikindlustusega inimese omaosaluse määr 50 ja teisel 30 protsenti. Haigekassa tasus mullu nende protseduuride eest kokku 63 894 eurot.

Naistearstid: naine peab saama valikuid teha ilma riigi sekkumiseta

Eesti Naistearstide Selts teatas esmaspäeval peaminister Jüri Ratasele saadetud pöördumises, et kui 1992. aastal oli tuhande viljakas eas naise kohta 69,6 aborti, siis 2017 vaid 14. See näitaja on veel madalam veel vaid mõnes üksikus riigis, kus niisuguseid andmeid kogutakse, näiteks Soomes, Taanis, Norras ja Islandil.

"Väärib rõhutamist, et Eesti teismelised ja noored kasutavad kaitsevahendeid sagedamini kui enamik nende Euroopa eakaaslasi; teismeliste raseduste arv Eestis on viimase kümne aastaga läbi teinud kõige kiirema languse kogu maailmas, HIV levik teismeliste ja noorte seas on peatatud. Peamised edu võtmed on olnud kohustuslik kooli seksuaalharidus ja kättesaadavad tervishoiuteenused, sh noorte vajadusi arvestavad madala lävega seksuaaltervise teenused," tõid arstid välja.

Samuti on Eesti maailma madalaima ema- ja vastsündinute suremusega riikide seas. Sündimus Eestis on suurenenud ja Euroopa keskmisel tasemel. Madal sündimus esineb naistearstide seltsi teatel reeglina riikides, kus naiste reproduktiivõigusi piiratakse, näiteks Maltas, Poolas ja Ungaris.

"Tänu sihikindlatele ja järjepidevatele otsustele hariduse ja tervishoiu vallas on Eestis pärast iseseisvuse taastamist saavutatud seksuaal- ja reproduktiivtervise näitajad, mis on eeskujuks kogu maailmale. Eesti Naistearstide Selts ei saa lubada saavutatud positiivsete trendide tagasipöördumist," rõhutasid arstid pöördumises. "ÜRO inimõiguste deklaratsioon määrab, et igaühel on õigus tervisele, arstiabile ning autonoomiale iseenda tervist, sealhulgas seksuaal- ning reproduktiivtervist puudutavate otsuste tegemisel. Liberaalne abordipoliitika on iseseisev naiste tervise ja elu tagamise vahend."

Eesti Naistearstide Seltsi teatel seisavad nad jätkuvalt selle eest, et oleks tagatud tasuta tervishoiuteenuseid kõigile rasedatele ja sünnitajatele, seksuaal- ja reproduktiivõigused, sealhulgas õigus teha pereplaneerimise valikuid ilma riigi sekkumiseta, ligipääs seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele, sealhulgas noortele, seksuaalhariduse jätkumine riiklikus õppekavas, pere- ja seksuaalvägivalla üleelanute abistamine ning seksuaalvähemuste kaitse.

"Siiani on Eestis tervishoiupoliitilised otsused olnud kooskõlas tõenduspõhise meditsiiniga ja arvestanud inimõigustega. Näeme selget ohtu Eesti inimeste reproduktiivtervisele poliitiliste vaadete kaasamisel tervishoidu ja haridust puudutavatesse otsustesse, näiteks abordi kättesaadavuse piiramisse, seksuaalhariduse kärpimisse, noortele sobivate seksuaaltervise teenuste piiramisse - laiemalt kõigi Eesti inimeste, kuid eriti naiste õiguste piiramisse," võttis selts oma mure kokku.

EKRE 2019. aasta riigikogu valimiste programm sätestas: "Seame eesmärgiks vähendada meditsiinilise põhjenduseta abortide arvu erinevate meetmete abil, muu hulgas lõpetame nende rahastamise maksumaksja raviraha eest."

Koalitsioonikõnelustel jäi see ettepanek siiski Keskerakonna ja Isamaa toetuseta. Samas ütles EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme reedel, et loodavasse koalitsioonilepingusse tuleb säte, et rohkem raha eraldatakse riigipoolsele nõustamisele. "Meie jaoks on see oluline väärtusteema anda rohkem raha nõustamisele, et meil oleks vähem aborte ja rohkem elussünde. See on osa Eesti demograafilisest probleemist probleemist," sõnas Helme.