Eesti ühines ÜRO-s seksuaaltervise teemalise avaldusega

Eesti ühines koos veel 56 riigiga ÜRO-s naiste ja tütarlaste tervise ning seksuaaltervise teemalise sõnavõtuga, mille algatas Holland, kuid millega ei ühinenud Euroopa Liidust Poola, Ungari ja Slovakkia.
Sel nädalal peeti New Yorgis ÜRO Peaassamblee raames kõrgetasemeline kohtumine terviseteenuste kättesaadavuse teemal, mille raames 57 riiki tegid eraldi toetusavalduse seksuaal- ja reproduktiivtervise õiguste kohta.
"Sünnitust, rasedust, naiste ja tüdrukute tervist tervikuna hõlmavad reproduktiiv-tervishoiuteenused on Eestile oluline nii siseriiklikult kui ka arengupoliitikas. Viiendik kogu maailma naiste surmadest on seotud raseduse ja sünnitusega," ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Karin Volmer ERR-ile. Võrdluseks tõi ta Eesti, kus aastatel 2008-2018 suri sünnitusega seotud tüsistuste tagajärjel viis naist.
"Üle 60 protsendi maailma naistest ja tüdrukutest peab reproduktiiv-tervishoiuteenuste eest tasuma ise, Eestis tagab riik ravikindlustuse kõikidele rasedatele, samuti on ravikindlustus olemas alaealistel, tudengitel ja töötavatel naistel," lisas Volmer.
Naiste tervise teemaline avaldus tehti esmaspäeval esmakordselt toimunud ÜRO kõrgetasemelisel kohtumisel terviseteenuste kättesaadavuse (UHC) teemal: "Universal health coverage: moving together to build a healthier world". Kohtumise eesmärk oli saavutada laialdane poliitiline toetus kiirendamaks üleilmse terviseteenuste kättesaadavuse parandamist ja saavutada ÜRO kestliku arengu kolmas eesmärk aastaks 2030. Kuna ligi poolel maailma elanikkonnast puudub ligipääs hädavajalikele terviseteenustele, võeti kohtumisel vastu poliitiline deklaratsioon, mille tekstis on ÜRO kõik liikmesriigid kokku leppinud. Ka 2012. aastal võeti ÜRO-s vastu resolutsioon, mis kutsus liikmesriike üles kiirendama terviseteenuste kättesaadavuse tagamist kõigile, selgitas Volmer.
Eesti ühinemist deklaratsiooniga arutas valitsus oma eelmise nädala istungil.
Hollandi algatatud seksuaal- ja reproduktiivtervist puudutavas kirjas märgivad sellega ühinenud riigid, et nende hinnangul peaks seksuaal- ja reproduktiivtervis olema loomulik osa üldisest tervishoiust, nad rõhutavad, et sellesse investeerimine on kättesaadav, kuluefektiivne ja hilisemaid kulutusi piirav meede. Kolmandaks märgitakse kirjas, et inimeste sool põhinevate takistustega tervishoiuteenustele ligipääsule tuleb võidelda, kaasates sellesse otseselt ka naised, noored ja marginaliseeritud gruppide esindajad.
Naiste ja tütarlaste tervise teemalised kokkulepped ÜRO-s pärinevad juba aastatest 1994 ja 1995.
Toimetaja: Mait Ots