Saatejuht küsis neljapäeval Mart Helmelt, kas EKRE leebub oma sõnavõttudes, arvestades, et peaminister Jüri Ratas ja ka näiteks Keskerakonna liige Kadri Simson on nende väljaütlemiste pärast vabandust palunud.

"Aga peaministrile ja Kadri Simsonile me ütlesime, et tulevikus paluks mitte kommunikeerida meie eest. Me kommunikeerime oma asju ise," vastas Mart Helme.

Tema sõnul võiks Ratas enne vabandamist süveneda sellesse, mida EKRE liikmed on rääkinud.

"Meie ei ole palunud tal vabandada. Me pigem paluksime tal süveneda kõigepealt, enne kui ta kohe vabandama tõttab. Süveneda, vaadata, mida öeldi, kes ütles, kellele ütles, mis põhjendusega ütles," sõnas Helme.

Koalitsioonikõneluste seis on Helme kinnitusel lootusrikas. "Ma olen üpris veendunud, et me oleme nendest kõige teravamatest karidest suutnud üle sõita, mööda loovida, kuidas keegi öelda tahab," ütles ta. Samas ei soostunud Helme täpsemalt selgitama, milles on läbirääkijad üksmeelele jõudnud.

Ta märkis aga, et II pensionisamba vabakslaskmise üle peeti aru neljapäeva öötundideni ja jõuti ka lahenduseni.

"Jõudsime lahenduseni, mille üle kõik ei ole õnnelikud, aga mis on siiski lahendus," ütles ta.

Helme: valitsusvälised organisatsioonid tegelegu oma rahasjadega ise

Rahandusministeeriumi andmetel läks Eesti eelmise aasta eelarve struktuursesse miinusesse, mis tähendab, et nüüd tuleb teha ülejäägiga eelarve. Ka peaminister Jüri Ratas on möönnud, et võib-olla tuleb sel aastal kulutusi kärpida.

Mart Helme ei nõustunud saatejuhi väitega, et Ratase valitsus on riigirahanduse tuksi keeranud. Samas on tema sõnul tehtud kulutusi, mida poleks pidanud.

"Võtame näiteks ühistranspordi, mis on minu arvates kasvavas suurusjärgus riigeelarve vahendeid neelav. Aga et lahkuv koalitsioon oleks midagi otseselt tuksi keerand, sellega ma küll nõus ei ole. Ja ajakirjanduses on ju ka selgelt ära tõestatud, et kehvemad ajad algasid juba Taavi Rõivase ajal," kommenteeris Helme.

Tema sõnul on EKRE pannud mitmel korral juba kõnelustelauale ka kärpekavasid. Helme hinnangul tuleks kärpida valitsusväliste organisatsioonide toetamist.

"Meil praegu seal kirglikult korraldavad mingisuguseid väikeseid piketikesi Feministeeriumi eestvedamisel inimesed. Feministeerium, mis peaks olema kolmas sektor ja kodanikualgatuse korras toimiv MTÜ, saab näiteks käesoleval aastal riigilt 60 000 eurot toetust. Me arvame, et see on täiesti tarbetu toetus ja selliseid toetusi n-ö kolmanda sektori, non-governmental nagu inglise keeles öeldakse, valitsusvälistele organisatsioonidele makstakse Eestis kümnetes ja kümnetes miljonites," rääkis ta.

"Need on kohad, kus me vaatame üle, kas need on otstarbekad ja kasutame neid asju hoopis teiste asjade peale. Puuetega inimeste toetuseks, pensionite tõstmiseks, avalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks. Pluss, me oleme ühel meelel ja see on väga paljudesse koalitsioonilepingu punktidesse läinud: kavatseme selgelt kärpida bürokraatiat ja bürokraatia kulusid. Me leiame kindlasti n-ö sisemistest reservidest katteallikaid," ütles ta.

Helme lisas, et valitsusvälised organisatsioonid peaksid tegelema oma rahaasjadega ise.

"Ma rõhutan: riik raiskab ja kulutab raha paljude asjade peale, millele riik ei peaks raha kulutama, selle asemel, et kulutada seda raha riigi funktsioonide täitmiseks."