Keskerakonna juhatuse liige, riigihalduse minister Janek Mäggi väitis eelmisel nädalal ETV saates "Esimene stuudio", et Urmas Paet utsitas Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooni juhti Guy Verhofstadti kirjutama peaminister Jüri Ratasele kirja, milles kutsus teda üles loobuma EKRE-ga koalitsiooni moodustamisest. EKRE aseesimees Martin Helme väitis sel nädalal "Esimeses stuudios", et Reformierakonna poliitikud utsitavad EL-i poliitikuid Eesti siseteemadel sõna võtma ning et Paet on pakkunud välisajakirjanikele võimalust, et kirjutab nende jaoks ise artikleid Eesti sisepoliitilise olukorra kohta.

Urmas Paet lükkas reedel "Ringvaates" need väited tagasi.

"Kena on muidugi kuulda, kuidas mina ja keegi veel korraldab Brüsselis kogu maailma asju. Tõde on muidugi mõnevõrra teistsugune. Mul on kahju, et siin mõned Eesti poliitikud - nagu kuulda oli - samade jutupunktide alusel alahindavad omaenda valijaid ja Eesti inimesi. Maailm toimib palju lihtsamalt. Meil on infoajastu, ei pea minema kellelegi rääkima kurva näoga mingisugust lugu, vaid inimesed on kõik ise kursis sellega," rääkis Paet.

"Ei ole mina ühegi välisajakirjanikuga käinud kurtmas, kuidas meil on Eestis asjad pilla-palla, kuigi ma arvan, et nad on pilla-palla. Ja ka Guy Verhofstadt teatavasti kirjutas e-kirja oma parteikaaslasele, hoopis sellesama partei ühe teise tegelase tagasihoidlikul palvel," lisas ta.

Paet tunnistas, et ta on rääkinud Brüsselis Eestis toimuvast, kuid ei ole utsitanud kedagi sellest kirjutama.

"See ei näe niimoodi välja, et on vaja minna mingitele ajakirjanikele ütlema, et vaadake, mis meil seal Eestis toimub, ja kirjeldad. Üldiselt ajakirjanikud, eriti kui nad tegelevad rahvusvahelises mastaabis asjadega, on väga professionaalsed. Sellest samast Verhofstadti kirjast, millest oli juttu - esiteks, see oli e-kiri, mis ei olnud mingi avalik avaldus, vaid e-kiri tema oma parteikaaslasele ALDE-s, Keskerakonna esimehele Jüri Ratasele, kes on ALDE liige. Aga sellest kirjast ma lugesin, ma ei mäleta, Delfi või Postimehe portaalist näiteks. See, et mul on võimekus kirjutada mingeid artikleid või neid pakkuda suurtele tähtsatele rahvusvahelistele väljaannetele, oleks suur au, aga praegu seda veel pole niimoodi juhtunud," rääkis Paet.

"Aga muidugi me arutame asju, sest inimesed ju küsivad, sest tegelikult, lähtudes sellest, et liberaalid üldiselt, ka Euroopas on ikkagi paremäärmuslikest jõududest väga kaugel, siis see on paljudele väga suur üllatus, mis Eestis toimub. Muidugi räägitakse sellest, aga see ei tähenda, et kedagi kuskil peab kuidagi utsitama."

Paet lisas, et Eestis toimuvad koalitsioonikõnelused ei ole praegu Euroopas tähtsate teemade tipus, kuid pigem seostatakse seda üldiste tendentsidega.

"Muidugi see pole esikolmiku teema. Pigem asetub see üldisemasse konfliktikonteksti. Europarlamendi valimistel, mis tulevad mai lõpus, põhikonflikt ongi Euroopa tuleviku osas - kas vabadused, ühtne majandusruum säilib või saavad tugevama hääle need, kes tahaks Euroopa koostöö ära lõhkuda. Kui tekib samasisuline konflikt mõnes liikmesriigis, siis see pälvib tähelepanu," selgitas ta.