"Välisilm": miks Nazarbajev praegu tagasi astus? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Sputnik/Scanpix

Kasahstani president Nursultan Nazarbajev üllatas möödunud nädala teisipäeval teatega, et astub tagasi pärast ligi 30 aastat kestnud valitsemist. Natuke ootamatult, aasta enne ametiaja lõppu. Tegemist on viimase endise liiduvabariigi juhiga, kes on olnud võimul Nõukogude Liidu lagunemisest alates. Miks ta seda tegi, uuris "Välisilm".

Eesti endise Kasahstani suursaadiku Jaan Reinholdi sõnul on Nasarbajevi võimalikust taandumisest räägitud juba mõnda aega. "Lihtsalt on alanud uus ajajärk, kui vaadatakse, kes ja kuidas hakkab riiki juhtima, valitakse välja järglast," nentis ta.

Kui president võimult taandub, saab tema järglaseks Kasahstani seaduste kohaselt senati juht, kes ka päev pärast Nazarbajevi avaldust presidendiks vannutati. Ehk siis tuleva aasta korraliste valimisteni juhib Kasahstani Kasõm-Žomart Tokajev.

"Ta on töötanud minu kõrval esimestest päevadest saadik, mil Kasahstan iseseisvus. Ma tunnen teda hästi. Ta on aus, vastutustundlik, pühendunud mees. Ta toetab täielikult meie praegust sise- ja välispoliitikat. Ta on olnud kaastööliseks kõigile meie ellu viidud projektidele. Ma usun, et Tokajev on mees, keda me võime usaldada Kasahstani juhtima," iseloomustas Nazarbajev oma pöördumises Tokajevit.

Ometi on üks nüanss, mis annab alust arvata, et päris täielikult Nazarbajev Tokajevit ei usalda. Või siis käitub ta põhimõtte järgi, et usalda, aga kontrolli. Nimelt saab senati uueks spiikriks senise riigipea vanim tütar Darigha Nazarbajeva. Senati juhist, nagu me nüüd aga teame, saab president, kui ametisoleva riigijuhiga midagi juhtub ehk kui Tokajev millegi pärast ikkagi sobimatuks osutub.

Lisaks, säilitas Nazarbajev ka endale väga suure võimu.

"Ta jäi ju edasi väga olulise julgeolekunõukogu esimeheks, ta on valitsupartei Nur Otan liider ja loomulikult rahvaste liider ja kindlasti on seal olemas ka rahvuste assamblee, kuivõrd Kasahstanis on üle 130 rahvuse esindatud ja pingekoldena on see ka üsna arvestatav, siis ka kahtlemata on ta tasakaalustav nende erinevate rahvuste vahel," selgitas diplomaat Reinhold.

Igal juhul tuli Nazarbajevi taandumisteade üllatusena nii maailmale kui ka oma rahvale.

Kuid see päev ei olnud valitud vaid numbri ilu järgi. Kaks päeva pärast avaldust algas Kasahstanis, nagu ka paljudes teistes islamiriikides, kevadpüha.

"Neli päeva pikka puhkust, mis tähendab seda, et ei ole oodata ootamatusi ja rahval on võimalik sellistes oludes siis uute tingimustega harjuda," märkis Reinhold.

Uue ajutise presidendi Kasõm-Žomart Tokajev ettepanek nimetada pealinn Astana ümber Nur Sultaniks tõi tänavatele siiski ka mõned protestijad.

"Arvan, et on vajalik muuta surematuks meie suure kaasteelise nimi, Kasahstani Vabariigi esimese presidendi Nursultan Abiševitš Nazarbajevi nimi ja meie pealinn peaks kandma meie presidendi nime ja tuleks ümber nimetada Nur Sultaniks," teatas Tokajev.

Astana tähendab kasahhi keeles pealinna. Ehk siis 1997. aastal, mil linn selle nime sai, jäeti justkui võimalus see ka kunagi kellegi või millegi nimeliseks muuta.

"See võimalus, et ta nimetatakse ümber Nur Sultaniks, nagu siis alates kolmapäevast see linn nime kannab, ma arvan, et see on üsna loogiline käik sellele," arvas Reinhold.

Kuidas me peaksime aga nimetama Nur Sultani elanikke? "Ma lugesin just Kasahstani meediast, et kuidas siis hakatakse nimetama pealinna elanikke. Mitte nursultanlasteks, vaid pealinlasteks," vastas Reinhold.

78-aastase Nazarbajevi pärandiks on tasakaalukad suhted nii Venemaa, Hiina, USA kui Euroopaga; jõukus, millega ta on eeskujuks kogu Kesk-Aasiale, ning siseriiklik stabiilsus.

"Nazarbajevi enda jaoks on ju olnud kogu aeg eeskujuks Singapur. Kui me mäletame, peaminister Lee oli samuti ametis umbes 30 aastat, seejärel taandus ja andis oma järglastele riigijuhtimise üle kuni oma surmani 2015. aastal ja praegugi üks tema poegadest on Singapuri peaminister," rääkis Reinhold.

Ühelt poolt on Nazarbajev osanud enda kasuks mängida Hiina investeeringuid, teisalt saanud hakkama Venemaa agressiivsusega.

"Venemaa huvi on väga suur selle regiooni vastu, sest nad ei taha Kesk-Aasiat kaotada ja kui me rääkisime pärast Krimmi sündmusi, et Põhja-Kasahstan võib olla järgmine, siis kahtlemata, me peame arvestama, et seal on väga oluline ja arvestatav diasporaa ja ma julgen küll öelda, et Nazarbajev on venekeelsete inimeste jaoks olnud stabiilsuse garant," sõnas Reinhold.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: