Kasahstani pealinn saab nimeks Nursultan ({{commentsTotal}})

Nursultan Nazarbajevi vanim tütar Darigha Nazarbajeva, Kasahstani senati uus spiiker.
Nursultan Nazarbajevi vanim tütar Darigha Nazarbajeva, Kasahstani senati uus spiiker. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Kasahstani parlament kiitis kolmapäeval toimunud ülem- ja alamkoja ühisel istungil heaks põhiseadusmuudatuse, mille kohaselt saab riigi pealinn Astana uue nime teisipäeval ametist lahkumisest teatanud presidendi Nursultan Nazarbajevi järgi. Pealinna nimetamist Nursultaniks toetas parlament ühehäälselt.

Kui alguses oli Kasahstani valitsus pakkunud välja, et pealinna nimevahetuse kohta võiks korraldada referendumi, siis alamkoja ehk medžlisi spiiker Nurlan Nigmatulin jõudis järeldusele, et sellel teemal saab otsuse ära teha ka parlament. Põhiseadusnõukogu pidas sellist plaani seaduslikuks, vahendasid Meduza ja Raadio Vaba Euroopa.

Pealinna nimevahetus nõuab küll veel riigipea ülesandeid ajutiselt täitva Kasõm-Žormat Tokajevi allkirja, kuid arvestades, et tema oli ka üks ettepaneku tegijatest, võib otsust sisuliselt vormistatuks pidada.

Kasahstani ajaloo esimene ja seni ainus president Nursultan Nazarbajev teatas 19. märtsil tagasiastumisest. Kasahstani seaduste kohaselt hakkab kuni uute valimisteni täitma riigipea ülesandeid senati senine spiiker Kasõm-Žormat Tokajev.

Tokajevi üheks esimeseks otsuseks riigipea kohuseid täites oligi mõte anda pealinnale uus nimi. Edaspidist poliitilist arengut arvestades on aga Tokajevi ilmselt kõige olulisemaks sammuks see, et ta tegi ettepaneku nimetada senati uueks spiikriks senise presidendi vanim tütar, 55-aastane Darigha Nazarbajeva.

Kolmapäeval valis senat Nazarbajeva spiikriks ja tegi seda samuti ühehäälselt. Nazarbajevat on juba varem peetud oma isa üheks võimalikuks mantlipärijaks ning analüütikute hinnangul näitab senati spiikriks valimine, et temast võibki saada riigi järgmine president.

Korralised presidendivalimised peaksid Kasahstanis toimuma 2020. aasta aprillis ning ennetähtaegsete valimiste kohta pole seni ühtegi ametlikku otsust tehtud.

Paljud analüütikud tuletavad meelde ka seda, et kuigi ligi 30 aastat riiki valitsenud Nazarbajev astus presidendiametist tagasi, on ta endiselt põhiseaduslikuks organiks oleva mõjuvõimsa julgeolekunõukogu juht, võimupartei Nur Otan esimees ning omab jätkuvalt ka nn rahva isa ehk elbasy aunimetust.

Kuigi Nazarbajevit on kritiseeritud autoritaarse valitsemise, mittevabade valimiste ja põhiseaduse enda kasuks muutmise eest, on tema ametiaja positiivsete külgedena toodud aeg-ajalt esile majanduslikku stabiilsust ja seda, et endises liiduvabariigis pole olnud suuri etnilisi kokkupõrkeid.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: