30 aastat Kasahstani juhtinud Nazarbajev astub presidendi kohalt tagasi
Kasahstani president Nursultan Nazarbajev teatas teisipäeval, et paneb kolmapäeval ameti maha.
"Langetasin otsuse peatada oma volitused presidendi ülesannetes," ütles Nazarbajev telepöördumises rahvale.
"Tänavu saab 30 aastat, kus olen olnud kõrgeimas ametis. Rahvas andis mulle võimaluse olla iseseisva Kasahstani esimene president," ütles ta.
Nazarbajev ütles telepöördumises, et jätkab riigi julgeolekunõukogu juhi ja võimuerakonna Nur Otan liidrina.
Põhiseaduse kohaselt, kui Kasahstani president enneaegu võimust loobub või tagandatakse, samuti tema surma või teovõimetuse korral lähevad tema volitused tähtaja lõpuni üle parlamendi senati esimehele; kui senati esimees ei saa saa presidendi ülesandeid üle võtta, lähevad need üle medžlisi, alamkoja esimehele; kui ka tema ei saa presidendi ülesandeid enda kanda võtta, lähevad need üle peaministrile.
Nazarbajevi sõnul saab ajutiseks riigipeaks senati spiiker Kasõm-Žormat Tokajev.
Tänavu 79-aastaseks Nazarbajev on seni Kasahstani esimene ja ainus president. Ta on alates Kasahstani iseseisvumisest 1991. aastal mitu korda võitnud presidendivalimised, viimati aprillis 2015, saades 97,75 protsenti valijate häältest. Tema praegune ametiaeg oleks pidanud lõppema tuleva aasta aprillis.
2007. aastal pakkus parlament talle kui esimesel presidendile võimalust kandideerida presidendiks piiramatu arv kordi.
Suursaadik: võimu üleminekuks on Nazarbajev valmistunud aastaid
Eesti suursaadik Kasahstanis Heiti Mäemees ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Nazarbajevi käik on kindlasti üllatav.
"Ootamatu selles mõttes, et kuigi sellest on räägitud ja spekuleeritud, millal president võiks tagasi astuda või kas üldse, tegi ta seda täna, 19. märtsil," nentis ta.
Seda, milla võiksid Kasahstanis toimuda erakorralised valimised, diplomaat oletada ei soovinud. Korralised valimised oleksid pidanud toimuma järgmise aasta aprillis.
Küsimusele, kas Nazarbajev praegu tõesti taandub või hakkab taustal ikkagi riiki juhtima, vastas suursaadik järgnevalt: "Uudistestki on siin läbi jooksnud ja varem teada, et selliseks üleminekuks on Nazarbajev valmistunud juba aastaid. Esiteks konstitutsiooniparandus, mille kohaselt julgeolekunõukogu senisest nõuandvast organist muutus põhiseaduslikuks organiks ning mille esimeheks jääb Nazarbajev ka pärast ametist lahkumist. Samuti jääb ta riigi juhtpartei juhiks ja samuti on kirjutatud konstitutsiooni sisse klausel, mille kohaselt on presidendil ja tema perekonnal puutumatus pärast ametist lahkumist."
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS/ERR