Särekanno rääkis "Välisilmale" antud intervjuus, et Ukraina presidendivalimiste protseduur on väga kohmakas. Vigu võib seal tekkida samamoodi nagu mujalgi inimfaktorist.

Et valimiste turvalisust tõsta, on Eesti koostanud oma soovitused ja koolitanud Ukraina ametnikke.

"On paar asja, mida me oleme teinud ja see pole üldse Ukrainaga seotud. USA ja Prantsusmaa kogemuse najal, kus nägime, et valimistesse sekkumine on uus reaalsus, me otsustasime kokku panna soovitused, kuidas valimisi peaks turvama. Ja mitte selles võtmes, kuidas peaks turvama internetipõhiseid valimisi, mis on Eestis ja mida tegelikult mujal maailmas minu teada ei praktiseerita, vaid kuidas peaks täiesti tavalisi valimisi, pabersedelitel toimuvaid valimisi turvama elektroonilisest vaatenurgast, sest igas valimisprotseduuris on mõned elektroonilised komponendid, kuhu tuleb tähelepanu pöörata," selgitas Särekanno.

"Me panime kokku 100-leheküljelise dokumendi tehnilisi soovitusi, mida võiks üks valimisi korraldav riik järgida. Kusjuures me ise tegime oma valimised, mis meil Eestis just parlamendi osas toimusid, täpselt samade soovituste järgi, täpselt sama checklisti järgi," lisas ta.

Särekanno sõnul ei taga üksnes Eesti soovitused ja koolitused aga Ukraina valimiste turvalisust.

"Kas see kõik aitab need valimised turvaliseks muuta, see on iseküsimus. Ja kindlasti ma ei tahaks öelda seda, et need Ukraina valimised kannavad Eesti kvaliteedimärki. Me oleme aidanud seal, kus meid on appi palutud, me oleme püüdnud koolitada inimesi teatud riske tuvastama, neid haldama, me oleme andnud parimad soovitused sellest, kuidas tehniliselt võiks asjad lahendada selliselt, et riske oleks vähem," selgitas ta.