"Kirjutage üles ja jätke meelde - sõda lõppeb sellel päeval, kui on vabastatud viimane Ukraina maalapp ja samal päeval, kui viimane sõjavang," sõnas Porošenko.

President toonitas, et Ukraina ei kavatse võitluse jätkamisest loobuda.

"Me jätkame võitlust Ukraina maa vabastamise eest, meie sõjavangide vabastamise eest ja kavatseme teha kõik, mis meist sõltub, et rahu saabuks võimalikult pea. Kuid rahu, mitte alistumine," lisas president.

Porošenko rõhutas mõned päevad tagasi, et poliitilise dialoogi taastamine Venemaaga sõltub lahendusest Donbassi ja Krimmi olukorrale.

"Me taastame poliitilise dialoogi Venemaaga kui okupatsioon lõppeb, kui okupatsiooniväed lahkuvad okupeeritud aladelt Donbassis ja Krimmis, kui sõda lõpeb ja Ukraina poliitvangid, nende seas Ukraina meremehed, vabastatakse," ütles Porošenko ICTV telesaates Svoboda Slova (Vaba sõna).

Porošenko sõnul on samal seisukohal "ukrainlaste absoluutne enamus ja Ukraina tõelised partnerid".

Ta märkis, et Ukraina 31. märtsi presidendivalimistel ei osale ükski vaatleja Venemaalt.

"See oli täiesti õige otsus. See sai Ukraina rahva toetuse. Okupeeriv riik ei saa saata oma vaatlejaid Ukraina valimisi hindama. See on absurd," ütles teist ametiaega taotlev Porošenko.

Sõda Donbassis puhkes 2014. aasta aprillis, vähem kui kuu aega pärast Ukrainale kuuluva Krimmi annekteerimist Venemaa poolt.

Ida-Ukrainas hukkus üks valitsusväelane

Ida-Ukrainas hukkus eskaleerunud tulevahetuses Kremli-meelsete võitlejatega üks valitsusväelane, teatas Ukraina sõjavägi laupäeval, päev enne presidendivalimisi. 

Olukord Ida-Ukrainas on viimase 24 tunni jooksul "märkimisväärselt eskaleerunud", teatasid relvajõud ja süüdistasid vastaseid rahulepetes keelustatud raskerelvastuse kasutamises. 

Neli Ukraina valitsusväelast sai vigastada suurtükitules, lisas armee. 

Kremli-meelsed väed võimalikest kannatanutest enda poolel teatanud ei ole. 

Alates relvakonflikti puhkemisest 2014. aasta aprillis on Ida-Ukraina sõjas hukkunud umbes 13 000 inimest. Kiiev ja selle lääneriikidest liitlased süüdistavad Kremlit Donetski ja Luganski nn separatistide toetamises. 

Moskva on oma rolli relvakonfliktis eitanud.