Iohannise sõnul jätkab valitsev Sotsiaaldemokraatlik Partei (PSD) "õigussüsteemi ründamist, mis algas siis, kui nad võimule said".

Presidendi sõnul tahab ta pidada rahvahääletuse 26. mail ehk samal päeval, mil rumeenlased valivad oma Euroopa Parlamendi saadikuid.

Iohannis süüdistas valitsust hädaolukorra määruste "kuritarvitavas ja liiga sagedases kasutamises". 

"Õigus on riikliku tähtsusega küsimus ja inimestel on õigus otsustada, kas nad tahavad korruptsiooni muutumist riiklikuks poliitikaks," sõnas president. 

Üheks Euroopa Liidu korrumpeerunumaks liikmesriigiks peetava Rumeenia valitsus ja Brüssel tülitsevad PSD kohtureformide kava tõttu juba mõnda aega.  

Euroopa Komisjoni väitel õõnestab reformikava kohtute sõltumatust ja võitlust korruptsiooniga.

Rumeenia vasakpoolse valitsuse väitel on muudatused vajalikud prokuröride võimu kuritarvituse takistamiseks.

Brüsseli ja Bukaresti tüli kohtureformide pärast on varjutanud juulini kestvat Rumeenia esimest eesistumist EL-is. 

Jaanuaris kritiseeris Iohannis valitsuse erakorralist määrust, mis lubab pärast 2014. aastat korruptsioonis süüdi mõistetud isikutel otsused vaidlustada.

President ütles toona, et määruse eesmärk on kaitsta PSD esimeest Liviu Dragneat, kes ei ole saanud kriminaalkuritegudes süüdimõistmise tõttu peaministrina töötada. 

Dragnea nimetas neljapäeval pressikonverentsil presidenti "kinnismõtteliseks ja meeleheitel olevaks" ja ütles: "Ta teeb ühe rumala asja teise järel". 

"Meil pole mingit põhjust seda referendumit karta," lisas Dragnea, kuigi PSD ei toeta referendumi ideed. 

Rumeenia meedia on kirjutanud, et PSD valitsus võib lähipäevil püüda võtta vastu seadusi, mis kohustaksid viima rahvahääletust läbi teistes jaoskondades kui europarlamendi valimisi. See muudaks ilmselt raskemaks referendumi toimunuks tunnistamiseks nõutud 30-protsendise osaluse saavutamise. 

Politoloog Andrei Taranu ütles AFP-le, et "poliitilisest vaatevinklist on selge, et Iohannis on alustanud presidendivalimiste kampaaniat". 

"Korruptsioonivastase võitluse toetajate jaoks oleks katastroof, kui see referendum läbi ei lähe," sõnas Taranu, kelle sõnul rööviks see Iohanniselt tähtsaima kampaaniasõnumi.

Rumeenia presidendivalimised peetakse aasta lõpus. 

Rumeenia loobus kohtuasjadest kahe EL-i tippametniku suhtes

Rumeenia prokurörid teatasid neljapäeval kriminaaluurimise lõpetamisest kahe Euroopa Komisjoni tippametniku suhtes, mis on pingestanud Bukaresti ja Brüsseli suhteid. 

Brüssel mõistis veebruaris hukka Rumeenia otsuse algatada juurdlus Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi ja õigusvoliniku Vera Jourova üle, keda süüdistatakse ametiseisundi kuritarvitamises ja valeväidetes Rumeenia kohta.

"Kriminaalasi "Timmermans" on lõpetatud tõendite puudumise tõttu väidetavate kuritegude toimumise kohta," teatas peaprokuratuur avalduses. 

Rumeenia prokuratuur alustas kohtuasja pärast seda, kui valitsussõbralik veebiportaal luju.ro süüdistas Timmermansi ja Jourovad valeavaldustes koostöö- ja kontrollimehhanismi (CVM) raames. Tegemist on erimehhanismiga, mis jälgib Rumeenia edusamme mitmes valdkonnas, seal hulgas õigussüsteemis ja korruptsioonivastases võitluses.

Rumeenia on CVM-i jälgimise alla alates 2007. aastast, mil ta EL-iga liitus.

EL-i allikad ütlesid neljapäeval ka, et Rumeenia peaminister Viorica Dancila pidas Timmermansiga videokonverentsikõne Rumeenia valitsuse vastuoluliste kohtureformide teemal. 

Timmermans on olnud Rumeenia võimuerakonna pakutud kohtureformide suhtes ülimalt kriitiline, sest Brüssel näeb neis ohtu kohtute ja õigusriigi sõltumatusele.

See küsimus on heitnud varju ka jaanuaris alanud Rumeenia EL-i eesistumisele.

Rumeenia valitseva Sotsiaaldemokraatliku Partei (PSD) esimees Liviu Dragnea kaebas eelmise aasta lõpus Euroopa Komisjoni kohtusse seoses EL-i pettusevastase ameti OLAF Rumeeniale esitatud korruptsioonisüüdistustega.