Kaul Nurm loobub Vabaerakonna esimehe kohast ({{commentsTotal}})

{{1553935080000 | amCalendar}}

Vabaerakonna esimees Kaul Nurm soovib ametist lahkuda, kuid on juhatuse otsusel sellel kohal veel kuni erakonna üldkoguni. Laupäeval otsustas Vabaerakond ka mitte osaleda mai lõpus toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel.

"Juhatuse enamus palus avaldus tagasi võtta ja juhtida erakonda kuni 9. juunini, millal toimub üldkogu, kes valib uued juhtorganid. Kaks kuud tuleb veel seda ametit kanda," ütles Nurm, kes erakonna juhatusele esitas lahkumisavalduse 18. märtsil.

"Elu on näidanud, et väga paljud probleemid saavad alguse, kas juhi isikust või nende vahetamise kiirusest ja praegu on lauale pandud idee, et kaasavat juhtimist rohkem rakendada," rääkis Nurm laupäeval ERR-ile.

Vabaerakonna esinduskogu oli laupäeval koos Järvamaal Türi-Allikul, kus otsustati, et erakond Euroopa Parlamendi valimistele oma nimekirja välja ei pane.

Vabaerakonna esinduskogu esimees Märt Läänemets ütles ERR-ile, et otsuse põhjuseks on kehv tulemus riigikogu valimistel ning pole oodata edu ka Euroopa Parlamendi valimistel.

Ta lisas, et laupäeval Vabaerakonnas peetud debatt oli üsna tuline, kuid vaidluste järel leiti, et erakonna raha on mõistlikum kasutada organisatsiooni ülesehitamiseks kui europarlamendi kampaaniaks ja kautsjonite maksmiseks. Ühe kandidaadi kohta on valimistel kautsjoni suuruseks 2700 eurot.

Läänemets ütles, et erakonna rahaasjad on korras, kuid mõned töölepingud tuleb lõpetada.

Kaul Nurm: Vabaerakond laiali ei lähe

Vaatamata riigikogust välja jäämisele ei kavatse Nurme sõnul Vabaerakond laiali minna. "Lõpetamise mõtteid ei ole, näen noorte inimeste optimismi tõusu. Uutel juhtidel on võimalus viia erakond põhjast uuesti üles."

Enne Nurme oli Vabaerakonna esimees Andres Herkel, Herkelile eelnes Elurikkuse Erakonna asutanud Artur Talvik.

Vabaerakond kogus riigikogu valimistel 6461 häält ehk 1,2 protsenti ning parlamenti ei pääsenud.

Ühtlasi jäi Vabaerakond selle valimistulemusega ilma ka riigieelarvelisest toetusest, mida makstakse parlamendist välja jäänud erakondadele astmeliselt alates kahe protsendi toetuse kogumisest. Selle künnise suutis ainsana ületada Eesti 200, kes kogus 4,4 protsenti toetust ja hakkab saama 100 000 eurot riigitoetust aastas.

Toimetaja: Indrek Kuus



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: