Plaanitavate pensionisamba muudatuste osas valitseb senini selgusetus ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Tõenäoliselt kirjutab loodav koalitsioon leppesse sisse teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise, kuid samas ei ole veel kellelegi selge, mida see endast täpselt tähendab või millal muudatused võiksid jõustuda.

Pensioni teise samba reform on erakonna Isamaa programmist. Partei esimees Helir-Valdor Seeder soovis algselt teist sammast kaotada, kuid nüüd on jõutud selle vabatahtlikuks tegemise juurde. Partei kodulehe info kohaselt oleks soovijatel võimalik edasi koguda, kuid teistel raha välja võtta. Ülejäänud olulistes detailides selgust ei ole, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Paljudes detailides on selgust, paljudes detailides tuleb veel kokku leppida. See sõltub ju sellest, mis moodi seadust hakatakse rakendama. Sellest tulenevalt on ka detailid erinevate variantide puhul erinevad. Kui teise samba peaks Eesti tegema tulevikus vabatahtlikuks, siin on ka erinevaid võimalusi, kuidas kellele, kas üleminekuajaga, mitteüleminekuajaga ja nii edasi. Siin on väga palju tehnilisi ja juriidilisi nüansse, kuidas seda ellu viiakse," sõnas Seeder.

Samas on selge, et süsteemi muutmine eeldab mahukate analüüside ja kaasamiste läbiviimist.

"Tehakse põhjalik analüüs, nii majanduslik analüüs, milline mõju tal on majandusele, milline mõju on eelarvele, aga samuti ka juriidiline ekspertiis. Kõik see kindlasti tuleb, kui me hiljem räägime juba sellest, et koalitsiooni üht või teist punkti hakatakse seaduseks vorpima ehk hakatakse seadust välja töötama," lubas Seeder.

Rahandusministeeriumi õigusosakonna juhataja Kaarel Eller märkis, et kui nad hakkavad eelnõud koostama, siis tehniline kirjapanemine ei olegi nii keeruline.

"Palju olulisem on see, mis enne peab toimuma. Selle muudatuste mõju hindamine ja puudutatud osapoolte kaasamine. Peame vaatama, mis mõju on sellel Eesti finantsturule, Eesti pensionisüsteemile, Eesti majandusele laiemalt. Arvestama peab ka sellega, et teine pensionisüsteem puudutab erakordselt suurt arvu huvirühmasid. Tööandjaid, töötajaid, finantsinstitutsioone ja hulka riigiasutusi, nagu maksuamet ja sotsiaalkindlustusamet," loetles ta.

Kui kiiresti asjad võiksid edasi liikuda, sõltub sellest, kui oluline see teema poliitikutele on.

"See sõltub väga palju ka poliitilisest tahtest ja kui palju ressursse selle eelnõu koostamiseks ja analüüside tegemiseks eraldatakse," tõdes Eller.

Teise samba vabatahtlikuks muutumine toob pensionifondidele peamise probleemina kaasa surve pikaajalisi investeeringuid kiirendatud korras rahaks teha.

LHV Varahalduse juhatuse esimees Mihkel Oja ütles, et pensionifondid on senimaani teinud pikaajalis investeeringuid ja kui neid peab kohe likvideerima, siis on see kindlasti mingil määral probleem.

"Pensionifondide jaoks see kindlasti muudab seda, kuhu nad üldse saavad investeerida. Näiteks kõik Eestisse tehtud investeeringud on pikaajalised ja investeeringute likviidsus on madal. Sellises olukorras pensionifondid Eesti investeeringuid või muid pikaajalisi investeeringuid teha ei saa," selgitas Oja.

Suur hulk detaile on veel kokku leppimata: maksustamise küsimused, kas raha välja võtnud saavad edasi koguda, kui kiiresti raha kätte saaks või mis alusel tulevikus pensioni arvestatakse. Seega täpsust plaanitavates muudatustes võib tõenäoliselt veel mõnda aega oodata. 

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: