Kriitikud: teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine tekitab vastuolusid ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Kolmikliidu koalitsioonileppes sisalduva plaani, mille kohaselt tahetakse muuta pensioni teine sammas vabatahlikuks, täpne sisu pole veel paigas. Kriitikute sõnul tekitab teisest sambast loobujate ja sellega mitteliitunute võrdne kohtlemine tulevikus suurt vastuolu.

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul on 20-30 aasta pärast pensionid suuremad kui praeguse pensionisüsteemi rakendamise puhul, kus tegelikult osa raha võetakse esimesest sambast ära ja suunatakse teise sambasse. Nüüd muudetakse teise sambaga ühinemine või sellega jätkamine vabatahtlikuks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui inimene üldse ei ühinegi, siis see kaks protsenti jääb tal n-ö palga kujul kätte ja neli protsenti jääb tal esimesesse sambasse riiklikku pensioni, mille tulemusel tal siis see riiklik pensioni on suurem. Juhul, kui inimene juba on liitunud ja kogunud teise sambasse teatud raha, siis tal jääb võimalus teisest pensionisambast lahkuda, saada see raha ka sealt kätte, kas siis ise investeerida kuhugi või tasuda oma pikajalised kohustused," selgitas Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.

Kuid ka pärast teisest sambast loobumist kantakse tema maksurahast neli protsenti esimesse sambasse. Teise samba pensioni kogumist jätkavad inimesed saavad õiguse kanda teise sambasse tehtavad kahe- ja neljaprotsendilised maksed pensionifondi asemel inimese investeerimiskontole. Samoodi saab teise pensionisambasse kogutud vara kanda investeerimiskontole.

LHV Varahalduse juhi Mihkel Oja sõnul on aga nendes võimalustes selge vastuolu.

"Kui nüüd lubab riik teise sambasse kogutud raha tarbimisse võtta enne pensioniiga, siis need inimesed, kes 16 aastat tagasi otsustasid, et nad koguvad oma neli protsenti esimesse sambasse, neil on samuti õigustatud ootus, et palun andke mu 16 aastat makstud neli protsenti nüüd täna kätte," rääkis Oja.

Pensionisüsteemi ühe autori, Tallinna ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteaduri Lauri Leppiku sõnul on vastuolu ka väljamaksmise korras. Kuid kõige põhimõttelisem viga seisneb sotsiaalmaksu pensioni jaoks mõeldud korra lõhkumises.

"Sotsiaalmaks on meil olnud seni sihtotstarbeline maks, mille üks osa on sihtotstarbeliselt pensioni kindlustuseks ja kui nüüd seda koalitsioonileppe teksti lugeda, siis ilmneb, et jah, ta on küll pensionikindlustuseks, aga seda võib kasutada enne pensioniiga. See õige tekst on, et säilitame teise pensionisamba ja selle poolt pakutavad teenused, siis selge on see, et kui need punktid sellisel kujul ellu viiakse nagu ta leppes kirjas on, siis lihtsalt see teine sammas ei säili enam oma endisel kujul," rääkis Leppik.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: