Täiskasvanute gümnaasiumid lähevad riigile pidada, koolijuhid mures ({{commentsTotal}})

Rapla riigigümnaasiumi avamine.
Rapla riigigümnaasiumi avamine. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Haridus- ja teadusministeerium on otsustanud, et täiskasvanute gümnaasiumid võetakse riigi pidamisele. Praegu eraldiseisvad koolid suletakse ning täiskasvanuharidust hakkavad pakkuma riigigümnaasiumid või kutsekoolid. See on aga teinud murelikuks olemasolevate koolide juhid.

Eestis on viisteist kooli, mis mõeldud ainult neile, kelle haridustee mingil põhjusel katkes. Olgu inimesel seitsme või üheteistkümne klassi haridus, täiskasvanute gümnaasiumis võetakse ta avasüli vastu. Aga neid koole peavad praegu kohalikud omavalitsused, mis sest, et õppima tullakse neisse üle maakonna. Haridus- ja teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak ütles ERR-ile, et ministeeriumis on tehtud otsus võtta enamus täiskasvanute koole riigi valitseda.

"Ja oleme piirkonna kaupa hakanud peale vaatama, et kuskohas oleks otstarbekas seda täiskasvanute õpet tulevikus korraldada. Kas teha seda riigigümnaasiumi juures või teha seda kutseõppeasutuste juures."

Haidak rõhutas, et kui täiskasvanute gümnaasium suletakse, ei tähenda see, et õpilane peab minema riigigümnaasiumi katsetele või kutsekooli eriala omandama. Võimalusel viiakse uude kooli ka täiskasvanute senised õpetajad ning õpilaste jaoks suurt ei muutu.

"Täiskasvanud tihti ei õpi päris niimoodi, nagu me oleme noortega harjunud, et 10., 11. ja 12. klass. Mõnikord on tehtud õppekava tema jaoks pikemaks või ta võtab pigem alguses mingisuguseid aineid teades, et ta hiljem võtab mingeid muid aineid. Kui ta läheb uude õppeasutusse õppima, siis arvestatakse ka seda, kui kaugele ta parasjagu jõudnud on oma õpingutes ja ta saab sealtsamast jätkata."

Koolijuhid seisavad liitmisplaanidele vastu

Aga see kõik on teinud murelikuks täiskasvanute gümnaasiumide juhid. Kolmapäeval jõudis ministeeriumisse 14 kooli ühispöördumine, kus niisugused reformiplaanid eos maha laideti. Tartu täiskasvanute gümnaasiumi direktor Marika Kaasik küsis, milleks hästi toimivat süsteemi lõhkuda.

"Ei ole tehtud ühtegi küsitlust, ei ole tehtud ühtegi uuringut, ei ole tehtud ühtegi monitooringut, ei ole ühtegi põhjendust. See, et "aga võib-olla läheb hästi" on kehv põhjendus selle jaoks, et juba olemasolevat hästitoimivat süsteemi laiali lammutada, teadmata, kas läheb hästi või ei lähe hästi."

Kas tänane süsteem ikka toimib hästi, sõltub suuresti numbrite tõlgendamisest. 2017. aastal oli tööealise elanikkonna hulgas umbes 98 000 keskhariduseta inimest. 14 000 keskhariduseta inimest olid 20- kuni 24-aastased. Samas, täiskasvanute gümnaasiumides õpib umbes 5000 inimest. Ja nii Terje Haidak kui Marika Kaasik toetavad oma argumente mõttega, et haridustee katkestanud inimeste kooli kutsumiseks peaks tegema kõik võimaliku.

Täiskasvanud õpilased häbenevad

Kaasik viitas läinudaastasele koolide rahulolu-uuringule, kus öeldakse, et täiskasvanute gümnaasiumides õppijad on oma kooliga palju enam rahul, kui nii-öelda tavakoolide õpilased. Ta lisas, et paljud jõuavad täiskasvanute gümnaasiumisse, selja taga kehvad kogemused eelmisest koolist.

"Kui nad tahavad tulla tagasi kooli, siis nad tahavad tulla tagasi puhta lehena. Inimene ei taha minna gümnaasiumisse, kust ta on tulnud ära halbade või ebaõnnestunud suhete pärast mõne õpetajaga või kus täna käivad tema lapsed."

Terje Haidak aga usub, et koolides tekkivaid suhtlusprobleeme saab lahendada ka ilma kooli vahetamata. Mõtte pihta, et täiskasvanud ei taha koos juntsudega koridore jagada, tõi ta näite kutsekoolidest, kus 30 protsenti õppuritest ongi vanemad kui 25-aastased.

"Ja nad õpivad mõnikord samades gruppides, mõnikord samas kordoris, õppebaasil või praktikakohas ja seal nad sellise hirmu osaks ei ole saanud, ehk seal on see toiminud," ütles Haidak.

Näiteid on tuua ka Marika Kaasikul. "Gustav Adolfi Gümnaasium Tallinnas proovis hakata pakkuma mittestatsionaarset õpet, aga nad ei õnnestunud sellega. Türil prooviti pakkuda mittestatsionaarset õpet, ometi läksid inimesed Paide Täiskasvanute Keskkooli. Tallinnas ühendati hästi toimiv venekeelne Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium tavalise venekeelse gümnaasiumiga [Tallinna Linnamäe Vene Lütseum - toim], tulemuseks on, et pooled õppijad kadusid."

Haapsalus ühendatakse täiskasvanute gümnaasium kutsekooliga

Juba tulevast sügisest loodab haridus- ja teadusministeerium positiivset näidet. 29. märtsil otsustas Haapsalu linnavolikogu sealse täiskasvanute gümnaasiumi kinni panna ning esimest korda Eestis kolib täiskasvanute õpe kutsekooli, täpsemalt Haapsalu Kutsehariduskeskusesse. Haapsalu aselinnapea Liina Põld usub, et täiskasvanud gümnaasiumiõpilaste võimalusi kutsekool avardab.

"Kui õppija on tulnud tagasi keskhariduse omandamise juurde ja soovib ka mingi kutsesuuna aineid kas valikainete raames või lihtsalt paralleelselt võtta, siis see võimalus on seal väga hõlpsasti olemas. Ta saab seda ühe institutsiooni sees teha ja tõenäoliselt on lihtne ka tunniplaanide kombineerimine."

Lisaks lubab ühinemine nendel kutseõppuritel, kellel gümnaasiumiained on kogu õppekavast ainult 30 protsenti, paremini ülikooliks valmistuda. Selleks tarvitseb neil osaleda täiskasvanute kursustel.

Raplas plaanitakse täiskasvanuid õpetada nii gümnaasiumis kui kutsekoolis

Haridusministeeriumi osakonnajuhataja Terje Haidak ütles, et suurem osa valikuid riigigümnaasiumide ja kutsekoolide vahel seisab veel ees ning senine praktika lihtsaid arutelusid ei ennusta.

Kõige teravam näide pärineb Raplast. 2014. aastal, kui ministeerium plaanis Raplasse riigigümnaasiumit, allkirjastasid Rapla toonased omavalitsusjuhid paberi, milles lubasid, et kohalik täiskasvanute gümnaasium suletakse. Veel enam, lepingu järgi pidid täiskasvanud kolima loodavasse riigigümnaasiumisse. Aga läinud kevadel, kui ministeeriumi ametnikud läksid Raplasse lepingu täitmist paluma, oli võim vahetunud. Pikkades aruteluringides, kohtumistel ja intervjuudes tõusid üles samad mured, millest räägime tänagi, ehk täiskasvanute soovimatus või häbi noortega koolikoridori jagada ja hoopis teistsugune õpiõhkkond.

Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor Vello Kübar seisis koolide liitmisele tuliselt vastu ning rõhutas, et täiskasvanud vajavad just neile kohandatud ja rahulikku keskkonda. Ühtlasi ütleb Kübar, et täiskasvanuharidus peab olema võimalikult paindlik, kuna õppurid käivad tööl, neil on pere ja väga erinev ettevalmistus. Pealegi on täiskasvanute gümnaasiumi ja riigigümnaasiumi rollid üsna erinevad.

"Ühe eesmärk on täiskasvanute tasemeõppesse toomine ja hoidmine, nii et seal on tõesti see sotsiaalne külg ka väga tugev. Statsionaarne pool peab keskenduma rohkem ikkagi tulemusele või akadeemilisele hariduse andmisele, et Raplas oleks, kes saavad kõrgkoolidesse sisse."

Muidugi kostus läinud kevadel ka liitmist toetavaid argumente, näiteks see, et riigigümnaasiumi juures saaksid ka täiskasvanud õppurid valida kõiki sealseid valikkursuseid. Aga volikogu otsus oli kindel. Septembris alustas värske Rapla riigigümnaasium ikkagi ainult noortega. See aga ei tähendanud, et täiskasvanute gümnaasiumi sulgemismõtted unustati. Selle asemel võtsid vald ja haridusministeerium uuesti lahti 2014. aastal sõlmitud lepingu ning läinud nädalal tutvustati volikogule selle uut versiooni.

"Kui see nüüd järgmises volikogus vastu võetakse, siis ootab ees see, et 2021. aastal on täiskasvanuõpe Kehtna Kutsehariduskeskuses. Aga kuna praegu on riigigümnaasiumi põhikirjas ka mittestatsionaarne õpe, siis tuleb ta mõlemas koolis."

See tähendab, et kuigi eraldiseisev täiskasvanute gümnaasium suletakse, saavad Raplamaa täiskasvanud õppurid võimalusi juurde. See on küll asja üks pool. Kas selle jaoks, et riigigümnaasium tühjaks ei jääks, või selle pärast, et gümnaasiumile eurotoetust küsides lubati ka täiskasvanuõpet, tuleb sarnased võimalused luua mitte ühes, vaid vähemalt kahes koolis. Saavutatud kokkulepet ei kiida ka Terje Haidak.

"Me ei pea seda olukorda heaks. See killustunud juhtum on raske just selle poolest, et meil on väga raske viia potentsiaalse õppijani sõnumit, et sa oled oodatud. Et ta saaks selgelt aru, kuhu ta on oodatud."

Selgust oodatakse 2022. aastaks

Haidak lisas, et Rapla oli esimene koht, kus nad täiskasvanuhariduse riigistamist proovisid ning kohalike vastuseis gümnaasiumiga liitmise pihta tuli neile üllatusena. Samas lisas Haidak, et Põlvas, kus täiskasvanute gümnaasiumi varem ei olnudki, hakkab mittestatsionaarset õpet pakkuma just värske riigigümnaasium. Ühtlasi on üsna tõenäoline, et riigigümnaasiumiga liidetakse Jõgeva Täiskasvanute Keskkool.

"Selle pärast, et Jõgeval ei ole kutseõppeasutust lähedal. Lähedal on Luua Metsanduskool, mis on väga spetsiifilise erialaõppega. Ja seal seda lisandväärtust, et õpilane näeks erinevaid erialasid ja kaaluks edasiõppimise võimalusi, et seal seda sünergiat ei tule."

Haidak ütles, et läbirääkimised täiskasvanuhariduse tuleviku üle on praegu väga erinevates etappides. Maakondades, kus on väiksemad koolid, peaks selgus saabuma 2022. aastaks, aga Haidak usub, et sellega koolivõrgu ümberkorraldamine ei lõppe.

"Me oleme alustanud täiskasvanute gümnaasiumide korraldamise teemat pigem nendes piirkondades, kus õppeasutused on väiksemad ja see põhiliselt puudutab nii-öelda maapiirkondi. Praegusel hetkel ei ole arutluse all Tallinna ja Tartu teemad."

Aga näiteks piirilinna Valka lähevad ministeeriumi ametnikud juba tuleval esmaspäeval ning seal arutelu alles algab.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: