Eesti Panga andmetel on Eesti pankade kasumlikkus suur eelkõige madalate intressikulude najal. "Kui vaadata intressitulu, mida nad teenivad, vastu intressikulu, mida nad peavad maksma, kas siis turult laenatud või hoiustajatelt kaasatud raha eest, siis siin paistab välja, et ega Eesti pangad oma laenusid ei ole hinnastanud palju kallimalt kui teiste riikide pangad. Küll aga on kasumlikkust aidanud see, et raha hind on Eesti pankadele väga odav," ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller

"Suuresti tuleneb see sellest, et Eesti suuremad pangad rahastavad ennast kohalike hoiustega ja need on ka valdavalt nõudmiseni hoiused, millelt ei ole tarvis intressi maksta. Raha ressurss on suurematele pankadele üsna soodus," ütles Müller.

"Mis puudutab intressimäärasid, on pigem aus öelda, et konkurents viimasel paaril aastal on vähenenud Eesti turul," rääkis Müller ja lisas, et lahkunud on Danske ja Luminor on alles jõudu kogumas. Luminori hoiustebaas on väiksem ja nad rohkem vajavad finantseeringut omanikpankadelt DNB ja Nordea ning see on kallim kui on hoiuste kaudu finantseerimine, nagu teevad seda Eestis Swedbank ja SEB, ütles Müller.

"Luminor on natukene nõrgemas positsioonis ja ei suuda veel nii hästi laenu hinnaga Swedbanki ja SEB-ga konkureerida. Ju nad töötavad selle nimel kindlast, et seda järjest paremini teha," rääkis Müller. "Samuti on siin kohalikud pangad kiiresti kasvamas ja jõudu kogumas. Aga tervikuna aus on öelda, et konkurents täna Eesti pangandusturul tõenäoliselt ei ole nii terav kui ta on siin varasematel aastatel olnud," rääkis Müller.

Eesti pangad on rahvusvahelises võrdluses suhteliselt kasumlikud. Eesti Panga andmetel on Eesti pankade kasum suhtarvuna nende bilansimahtu Euroopas esirinnas. "Paljudes teistes riikides on pigem probleem see, et kasumlikkust hinnatakse liiga madalaks ja see on probleemiks ka finantsstabiilsuse vaatenurgast. Meie seda kindlasti Eestis väita ei saa," ütles Müller.

Ta lisas, et lisaks juurdepääsule odavala rahale on Eesti pangad olnud kuluefektiivsed. "Siin on põhjuseks ulatuslik elektrooniliste kanalite kasutamine klientide poolt, internetipanganduse levik. Samuti on Eestis üsna vähe füüsilisi pangakontoreid. Kulude poolelt on ka oluline see, et halbu laene või viivises laene, mis tuleks lõpuks kuludes kajastada, neid on Eesti pankadel viimasel ajal olnud vähem kui teistes riikides," rääkis Müller.