Trump ja Haftar rääkisid esmaspäeval, "et arutada jätkuvaid terroritõrje jõupingutusi ja vajadust saavutada Liibüas rahu ja stabiilsus", edastas Valge Maja pressiteenistus.

Valge Maja avalduses märgiti, et Trump "tunnustas välimarssal Haftari märkimisväärset rolli võitluses terrorismi vastu ja Liibüa naftaressursside turvamises".

Telefonivestluses arutati ka "ühist visiooni Liibüa üleminekuks stabiilsele, demokraatlikule poliitilisele süsteemile".

Valge Maja ei öelnud, miks Trumpi ja Haftari telefonikõnest anti teada alles nüüd.

Haftari väed alustasid 4. aprillil pealetungi Tripolile, kus baseerub riigi rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus.

Liibüa ühtsusvalitsus andis neljapäeval välja määruse Haftari vahistamiseks seoses tema korraldusega teha õhulööke tsiviilaladele.

Liibüa pealinnas Tripolis kogunesid reedel sajad kollaseid veste kandvad meeleavaldajad, kes süüdistasid Prantsusmaad sõjapealik Khalifa Haftari vägede pealetungi toetamises.

Ühtlasi avaldati toetust rahvusvaheliselt tunnustatud Liibüa valitsusele.

"Me oleme üllatunud Prantsusmaa tegevusest seoses rünnakuga Tripolile," seisis ühel meeleavaldajate plakatil.

Meeleavaldajad kandsid Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni portreesid, mis tänavale visati, et inimesed saaksid neil tallata. Sama saatus tabas ka Saudi Araabia ja Egiptuse liidrite pilte.

Prantsusmaa lükkas neljapäeva õhtul tagasi Liibüa ühtsusvalitsuse "täiesti alusetu" süüdistuse selle vastase, sõjapealik Haftari sõjalises toetamises.

Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse siseministeerium süüdistas neljapäeval esmakordselt Prantsusmaad Tripolit ründava sõjapealiku sõjalises toetamises.

Haftari-vastased jõud asusid Liibüas vastupealetungile

Liibüa ühtsusvalitsusele lojaalsed jõud asusid laupäeval Tripolist lõuna pool vastupealetungile mõjuka komandöri Khalifa Haftari vägede vastu.

"Me just käivitasime uue rünnakufaasi. Varahommikul anti korraldus edasi liikuda ja alasid tagasi võita," ütles rahvusühtsuse valitsuse sõjaliste operatsioonide pressiesindaja Mustafa al-Meji.

Rivaalitsevat idaosa valitsust toetav välimarssal Haftar käivitas 4. aprillil rünnaku Tripolile, kus asub ÜRO tunnustatud ühtsusvalitsus.

Pealetung sundis ÜRO-d lükkama edasi üleriiklikku konverentsi, mille eesmärk oli valimiste teekaardi loomine. 

Lahingutes oli neljapäevase seisuga hukkunud vähemalt 205 ja viga saanud üle 900 inimese, teatas Maailma Terviseorganisatsioon.

Üle 25 000 inimese on pidanud lahingute tõttu kodust põgenema, teatas päev varem Rahvusvaheline Rändeorganisatsioon (IOM). 

Teisipäeva hilisõhtul tabasid Tripoli elurajoone raketid, nõudes viie enimese elu. Ühtsusvalitsus andis neljapäeval välja määruse Haftari vahistamiseks seoses tema väidetava korraldusega anda õhulööke tsiviilaladele.