Kohus leidis, et riigiprokuratuuri taotlus pole põhjendatud ning jättis selle rahuldamata. Kohtumäärus ei ole vaidlustatav.

Kohtu hinnangul ei ole aga prokuratuur oma taotluses piisava põhjalikkusega viidanud, millised on konkreetsed juhised, mida prokuratuur peab kuritegeliku ühenduse tegevuse jätkumise seisukohalt olulisteks, samuti ei ole taotluse ja esitatud tõendite pinnalt kohtul võimalik tuvastada, millise uue kuriteo toimepanemist võiks selline kaitsja ja tema kaitsealuste suhtlemise viis soodustada.

Kohus möönis, et Hubert Hirv annab tõepoolest oma kirjades juhiseid oma pereliikmetele, kuidas temale kuuluvaid äriühinguid juhtida, kuid samas on kohtul ilma kriminaalasja kõiki materjale hindamata võimatu anda hinnangut, kas neid juhiseid andes paneb Hubert Hirv jätkuvalt toime karistusseadustikus kuritegeliku ühenduse paragrahvis ettenähtud kuritegu.

Prokuratuur on oma taotluses jäänud suhteliselt üldsõnaliseks ja pole oma väiteid sisustanud konkreetsete näidetega konkreetsetest kirjadest, mille pinnalt prokuratuur teeb järelduse, et selline suhtlus soodustab kuriteo jätkuvat toimepanemist ning ühegi uue võimaliku kuriteo toimepanemisele prokuratuur oma taotluses ei viita, märkis kohus.

Kohtul on piiratud hulga tõendite pinnalt raske tõsikindlalt väita, et kaitsja Sven Sillar on oma kaitsealustega suhelnud viisil, mis aitaks jätkuvalt toime panna kuritegu või soodustaks mõne uue kuriteo toimepanemist ning seega puudub kohtu hinnangul põhjendatud alus kaitsja taandamiseks.

Kuigi kohus Sven Sillari taandamist põhjendatuks ei pidanud, siis nentis kohus, et advokaat võis olla rikkunud oma kaitsealusele pandud suhtlemiskeeldu ning prokuratuuril oleks õigus taotleda tema trahvimist.

Kliendi ja pereliikmete kirjavahetuse vahendamine olukorras, kus vahistatule on kehtestatud suhtluspiirangud, ei käi klassikalise õigusteenuse osutamise alla ning advokaat võib olla tõepoolest rikkunud prokuratuuri määrust kahtlustatavale lisapiirangute kohaldamise kohta.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas kinnitas ERR-ile, et prokuratuur ei plaani Sillari trahvimist taotleda. "Prokuratuur soovib keskenduda kriminaalasja võimalikult kiirele lõpule viimisele ning loodab, et advokaat on kohtu määruses toodud seisukohtadest järeldused teinud," ütles ta.

Riigiprokuratuuri abiprokurör Evelin Ansip-Kukk ütles, et Hirve elukohas 23. aprillil tehtud täiendava läbiotsimise käigus leiti Hirve abikaasa käekotist kirjad oma vahi all viibivalt mehelt.

"Kirjades annab Hirv abikaasale juhiseid tehinguteks varadega, äriühingute juhatuse liikmete vahetamiseks, uurimise all olevate äriühingute juhtimiseks," kinnitas abiprokurör.

Ansip-Kuke hinnangul soodustab Sillari advokaadibüroo tegevus kahtlustatavate ja kolmandate isikute kirjavahetuse vahendamisel uue kuriteo toimepanemist.

Sillari sõnul ei saa aga Hirve abikaasa käekotist leitud kirja puhul a priori järeldada, et see oli advokaat Sillari tegevus.

Sillar kinnitas, et tema ei ole tema klientidele riigiprokuratuuri poolt seatud suhtluspiirangut rikkunud ning see, et Hirve abikaasalt leiti käekotist oma mehe kiri, siis tema seostamine sellega on põhjendamatu.

 "Vanglates käib alaline "maljaavade" saatmine. Prokuratuuril pole ühtegi tõendit, et mina olen kirja edasi andnud. Mina ei tea, mis kiri see on või mis seal kirjas on," ütles Sillar.

"Kuigi see on hoopis ühe teise vaidluse teema, siis tuleb märkida, et advokaadibürood võib läbiotsida ainult siis, kui advokaat on ise kahtlustatav kuriteos. Keegi ei ole advokaati kahtlustatavaks tunnistanud," tõdes ta.

Sillari sõnul pole keegi ka kahtlustatavate pereliikmeid kahtlustatavateks tunnistanud. "Mis kuriteost siin üldse juttu on? Lisaks on mul lepinguline suhe kliendiga tema tsiviilõiguslike küsimuste lahendamiseks," kinnitas Sillar.

Kohus palus seisukohta ka advokatuuri aseesimehelt Jaanus Tehverilt, kelle hinnangul puudub riigiprokuratuuri taotluse rahuldamiseks ja Sillari taandamiseks igasugune alus.

"Riigiprokuratuuri etteheide seisneb selles, et Sillar suhtleb viisil, mis soodustab uue kuriteo toimepanemist. See, et leiti terve hulk kirju, ei ütle midagi selle kohta, kas advokaat kuritarvitab ametiseisundit," tõdes Tehver.

Tehveri sõnul saadavad ka talle vahi all viibivad kliendid, kellele on seatud suhtluspiirang, pidevalt kirju. "Selle vastu ei saa midagi teha. Ma panen need kirjad büroos olevasse kausta ja kogu lugu," ütles ta.

Tehver lisas, et ka Sillari poolt oma kliendile tsiviilõigusliku teenuse osutamine jääb advokaadi ülesannete raamidesse.

"Ma ei näe, et Sillar oleks kuidagi advokaadi kutse-eetika nõudeid eiranud või käitunud viisil, mis annaks aluse tema taandamiseks kriminaalasjast," kinnitas Tehver. 

Riigiprokuratuur on aga seisukohal, et Sillari advokaadibüroo vahendas tema klientide, kuritegeliku ühenduse juhtimises kahtlustatava ettevõtja Hubert Hirve ja sellesse ühendusse kuulumises kahtlustatava Ardo Vilbre suhtlust kolmandate isikutega, kuigi prokuratuur oli mõlemale seadnud suhtluspiirangu.

Keskkriminaalpolitseinikud otsisid 5. juulil Harju maakohtu 2. juuli määruse alusel läbi vandeadvokaat Sven Sillari büroo ning võtsid sealt kaasa tema klientide kirjavahetuse 60 leheküljel.