Esialgses, möödunud aasta lõpus esitatud taotluses oli mitmeid küsimusi, mis vajasid erinevate ministeeriumite hinnangul põhjalikumalt lahti selgitamist. Seetõttu palus rahandusministeerium esitada arendajal raudteetunneli projekti eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsustamiseks täiendavaid andmeid.

Lisainfot küsiti kavandatava tegevuse eesmärgi, finantseerimiskava, ajakava ja muu kohta. Tunneli puhul on tegemist rahvusvahelise mõõtmega strateegilise taristu osaga, mistõttu tuleb juba enne võimalikku planeeringu algatamist asjaolud täpsemalt välja selgitada, teatas rahandusministeerium.

Järgmisena esitab rahandusministeerium täiendatud taotluse teistele ministeeriumitele ja asutustele, paludes neil hinnata, kas taotlus on piisav riigi eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise üle otsustamiseks. Lõpliku otsuse eriplaneeringu kehtestamise kohta langetab valitsus.

Koos täiendatud taotlusega esitas Sorainen ka tunneli rajamise ajakava. Selle järgi peaksid keskkonnauuringud algama käesoleva aasta teise kvartalis ning hoonestusloa peaks projekt saama 2020. aasta lõpuks.

Riigi eriplaneering kehtestatakse Finest Bay ajakava järgi 2020. aasta kolmandas kvartalis, ehitusluba aga tahetakse saada 2021. a esimese kolme kuu jooksul. Samal ajal peaks lõppema projekteerimine ning ehitustööd, mis tuleb teha enne tunneli puurimistööde algamist.

Tunneli puurimine kestab ajakava järgi 2021. aasta juulist kuni 2023. a juuni lõpuni. Tehissaar ehitatakse valmis 2022. a alguseks.

Raudtee ja peatuste rajamine lõppeks projekti järgi 2023. a lõpuks. Depood ja terminalid valmiksid juba varem. Kasutusluba kavatsetakse terminalile saada 2024. a alguseks, millele järgnevad testimised. Tunnelis peaksid rongid hakkama sõitma 2024. aasta lõpus.

Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul väärib raudteetunneli projekt kindlasti kaalumist, sest sellest saaks kasu nii pealinn koos lähivaldadega kui kogu Eesti. "Küll aga on väga oluline eelnevalt täpselt selgeks teha kõik võimalikud kaasnevad kohustused, riskid ja kasutegurid. Kui riigi eriplaneering algatatakse, on eriti oluline hinnata mõju nii loodus- kui ka elukeskkonnale," ütles Aab.

Riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Heddy Klaseni hinnangul tuleb sõlmida Eesti ja Soome vaheline ühiste kavatsuste memorandum. Tunneli rajamise tähtsaks eelduseks on, et selle saab ühendada Rail Balticu trassiga nii reisijate kui ka kaubaveol.

Esmaspäeval toimub keskkonnaministeeriumis raudteetunneli Soome keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalik arutelu.