Leht: Norra rannikule saabunud "luurevaal" on hoopis teraapiavaal Semjon
Norra väljaanne Fiskeribladet kirjutab, et avalikkuses "Venemaa luurevaalaks" ristitud valgevaal, kes üle-eelmisel nädalal Turfjordi lähistele ilmus, on tõenäoliselt hoopis lastele mõeldud nn teraapiavaal, kes on mingil põhjusel merele seiklema pääsenud.
"Luurevaala" juhtum sai alguse pühapäeval, kui Norra kalurid kohtasid Ingoya saare juures valgevaala, kellel oli ümber GoPro kaamera - või ka relvastuse jaoks mõeldud - kinnituskohaga rakis kirjaga "Equipment of St. Petersburg". Kalurid rääkisid, et valgevaal oli ise nende juurde tulnud, nendega kontakti otsinud ja neile järgnenud. Hiljem ei soovinud ta aga enam Tufjordi sadama juurest lahkuda ning lõbustas hoopis sealseid inimesi oma trikkidega.
Kohe pärast juhtumi avalikuks saamist hakkasid meedias levima spekulatsioonid, et valgevaal võib olla pärit Vene Põhjamere laevastiku baasist. Venemaa mereväge on ka varem korduvalt kahtlustatud selles, et nad on veeimetajaid luure- või militaarülesandeid täitma dresseerinud. Samas on meedias esile kerkinud ka teine teooria, mille kohaselt on valgevaal pärit hoopis USA-s Florida osariigis St. Petersburgis asuvast merepargist.
Nüüd on aga kalandusteemadel kirjutav väljaanne Fiskeribladet pakkunud välja, et tegu on hoopis nn teraapiavaalaga, vahendas Helsingin Sanomat.
Fiskeribladeti endine toimetaja ja kunagine Norra konsul Murmanskis Morten Vikeby on veendunud, et on nimetatud valgevaala varem kohanud ning tema nimi olevat Semjon.
Teraapiavaal Semjonist kirjutas Fiskeribladet juba 2008. aastal, kui märkis, et Semjon lõbustab lapsi Norra piiri lähistel asuvas merekeskuses. Erivajadustega lapsi aitav Semjon oli inimeste juures elanud aastast 2003, kui teda pärast merilõvide aidati ja merekeskuses majutama hakati.
"See on fantastiline uudis," märkis kalandusministeeriumi inspektor Jorgen Ree Wiig kommentaariks. "Me kartsime juba luuramist ja sõjapidamist, kuid see on hoopis vaal, kes tahab teha inimestele head."
Semjon on seega hetkel paarikümneaastane, mis ei ole iseenesest erakordne, sest valgevaalad võivad elada lausa 50-aastasteks.
Valgevaala Norra rannikule jõudmise asjaolud ja ning tema edasine saatus on hetkel alles selgitamisel.
Toimetaja: Laur Viirand