Tromsø ülikooli merebioloog professor Audun Rikardseni sõnutsi teadlased selliseid rakiseid ei kasuta. "Me teame, et Venemaa koolitab vaalu, kes mõnikord jälitavad meie allveelaevu. Paistab, et mõni neist on põgenenud," ütles Rikardsen ajakirjanikele. (Videot saab vaadata NRK veebilehel.)

Martin Biuw mereuuringute instituudist arvas, et varustus kuulub sõjaväelastele.

Vaal lähenes kaluripaadile 25. ja üritas vabaneda rakisest. Teadlastel õnnestus liiga tugevasti kinni tõmmatud rihmad vabastada alles järgimise päeval, kirjutas MSN. Kalurite sõnul olla luurevaalu nähtud piirkonnas ka eelmisel nädalal. 

Uudis tegi ärevaks ka Soome. "Kahtlustan, et ta põgenes Murmanski laevastikubaasist," säutsus lahingukaamera operaator Samuli Haapala Twitteris (ilmselt pidas ta silmas Severnõid, mille staap asub Severomorskis). "Milline seade rakisel oli, kas katse- või operatiivseade?" juurdles Haapala.

Ilta-Sanomat päris 1999. aastal Krimmis sõjadelfiinidega tutvunud luuraja kolonel Juha Wihersaari arvamust. Ka tema pidas kõige tõenäolisemaks just luuret. Kui valgevaal midagi ka filmis, pidi ta naasma filmitu edastamiseks või edastama seda lähedal hõljuvale radaritele märkamatule pisidroonile. Koloneli arvates võis luurevaal koguda andmeid merepõhja paigutatud juhtimissüsteemide kohta, aga ka toimetada edasi lõhkeseadmeid kaablite hävitamiseks.