Teadur: erinevaid loomi on sõjapidamises aastasadu kasutatud ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Sõjamuuseumi teaduri Siim Õismaa sõnul on aastasadu proovitud erinevaid loomi sõjapidamises ära kasutada.

Pühapäeval nähti Norra vetes valgevaala, kellel oli ümber GoPro kaamera - või ka relvastuse jaoks mõeldud - kinnituskohaga rakis kirjaga "Equipment of St. Petersburg". Kohe pärast juhtumi avalikuks saamist hakkasid meedias levima spekulatsioonid, et valgevaal võib olla pärit Vene Põhjamere laevastiku baasist. Nüüd on aga pakutud välja ka, et tegemist on hoopis teraapiavaal Semjoniga.

Teadur Siim Õismaa sõnul pole tegelikult loomade kasutamine luures või sõjapidamises väga ebaharilik.

"Erinevate veeloomade kasutamine sõjapidamises, eriti viimase 50 aasta jooksul, on täitsa arenenud," märkis ta ja lisas, et näiteks Nõukogude Liit katsetas omal ajal delfiinidega, samuti on Ameerika Ühendriikide merevägi kasutanud delfiine ja saarmaid.

"Kuna veeloomad saavad väga sügavale sukeluda, siis kaamerate abil saadakse teada, mis näiteks sadama või lahe piirkonnas tergelikult põhjas on. Kas seal on miinid või näiteks allveelaevade tõkked ette pandud. Kui sa lähed traalima sinna millegagi või lendad lennukite või helikopteritega üle, siis on see ju vastasele teada," selgitas ta.

Õismaa sõnul on sõdades ära püütud kasutada kõiki loomi, kes näevad vähegi kurjad välja või vastastele võiks hirmu tekitada.

"Näiteks Teises maailmasõjas üritati ka nahkhiirtele selga panna süütepommid, et nendega pommitada Jaapani linnu. Kui efektiivne see oleks välja kukkunud, õnneks või kahjuks me ei saa kunagi teada, sest enne kui projekt sai lõpliku tulemuse, jõudsid ameeriklased valmis teha aatompommi," rääkis teadur.

Poolakad kasutasid näiteks Siberi pruunkaru 1944. aastal Itaalias Monte Cassino lahingus, mida peetakse üheks raskeimaks lahinguks riigis. "Lahingumöllus ei jõudnud varustuskompanii tassida laskemoonakaste suurtükipositsioonidele /../ ja siis karu vedas neid suurtükipositsioonidele või veokitele. Selle eest ülendati ta reamehest kapraliks," selgitas Õismaa.

Samuti on aastasadu tagasi kasutatud ka mesilasi, näiteks suunati mesilaste parv vastase kaevatud tunnelitesse. Ka linnuste piiramisel heideti linnusesse mesilastarusid.

Koeri on kasutatud samuti läbi aastatuhande ja seda tehakse siiani. Õismaa selgitas, et eelkõige on koertest abi nende haistmismeele pärast.

"Koerte roll pole kuhugi kadunud, sõjakoeri kasutatakse näiteks lõhkeainete avastamiseks siiani väga edukalt," märkis ta.

Eesti ajaloos on samuti loomi sõjas kasutatud. Õismaa selgitas, et Vabadussõja eelviimasel päeval oli Eesti sõjaväe koosseisus teadaolevalt üle 10 000 hobuse.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: