Galeotti: Putini režiim on samaaegselt tugev ja rabe ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Venemaa president Vladimir Putin ja peaminister Dmitri Medvedev 9. mail Moskvas.
Venemaa president Vladimir Putin ja peaminister Dmitri Medvedev 9. mail Moskvas. Autor/allikas: EPA/Scanpix

Vene presidendi Vladimir Putini režiim on paradoksaalselt tugev, rabe ja oma lõpu poole triiviv, ütles Briti ekspert Vene julgeolekuteenistuste, organiseeritud kuritegevuse ja luure alal Mark Galeotti usutluses BNS-ile.

"Tugev selles osas, et puudub tõsine väljakutse režiimile ja Putini isiklikule kontrollile selle üle," lausus Galeotti, kes osaleb 17. mail Tallinnas algaval Lennart Meri konverentsil, mida korraldab Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK). 

Venemaa valitseva režiimi rabedus seisneb konsultatsioonifirma Mayak Intelligence direktori sõnul vastupanu- ja arenemisvõime puudumises kasvava rahulolematuse ajajärgul. 

Režiim on oma lõpu poole "triivimas selles mõttes, et ma tunnen, et Putin ise on väsinud, suurest osast oma tööülesannetest eemaldunud ja otsimas mingit kombinatsiooni põhiseadusreformist ja usaldusväärsest järeltulijast, mis lubaks tal taanduda riigi igapäevasest juhtimisest", sõnas Galeotti BNS-ile. 

"Mind rabab kõikehaarav tunne ajastu lõpust, mida ma kohtan Moskvas, kus poliitiline eliit suhtub kinnismõtteliselt putinismi loojangusse isegi juhul, kui nad ei ennusta selle peatset saabumist," lausus ka Briti mõttekoja Royal United Services Institute (RUSI) heaks töötav Venemaa-ekspert.  

Galeotti: Venemaa sai Skripali tapmiskatse järel võimsa õppetunni

Moskva sai endise Vene-Briti topeltagendi Sergei Skripali tapmiskatsele järgnenud Vene luuretöötajate riikidest väljasaatmise kampaaniaga võimsa õppetunni, arvas Galeotti.

"See on huvitav küsimus. Mõned hästi informeeritud allikad ütlevad mulle, et seda operatsiooni nähti läbikukkununa ja GRU (Vene sõjaväeluureteenistus - BNS) kannatas selle tõttu. Mina aga ei näe selle kohta tõendeid," ütles Galeotti vastuseks BNS-i küsimusele, mida ta peab tagantjärele Skripali nurjunud tapmiskatse peamisteks tagajärgedeks. 

"Ma kahtlustan pigem, et Venemaa äärmiselt aktiivse ja agressiivse luuretegevuse kampaania kontekstis aktsepteerib Moskva seda, et iga operatsioon ei saa kujuneda täielikult edukaks," lausus ekspert. 

"Ma eeldan, et eesmärk ei olnud lihtsalt Skripali tapmine, vaid ka sõnumi saatmine Londonile ja kaugemale, et Venemaa maksab tajutud reetlikkuse eest kätte. Seda arvestades ei olnud operatsioon kindlasti täielik läbikukkumine," sõnas ta. 

Galeotti sõnul on endise topeltagendi tapmiskatse tõeline tagajärg sellele järgnenud rahvusvaheline väljasaatmiste kampaania. "Usun kindlasti, et see tabas venelasi üllatusena. Nad ennustasid oma Londoni inimeste väljasaatmist, kuid mitte enamat," ütles ta. 

"Ma pean seda väga võimsaks õppetunniks: nii nagu NATO kehastab kollektiivset solidaarsust sõjalise rünnaku vastu, peab Lääs demonstreerima sarnast tahet tegutseda solidaarselt ka teiste vaenulikkuse vormide vastu," lausus Galeotti. 

Galeotti peab seda valdkonnaks, kus Lääs on minevikus läbi kukkunud. 

RKK korraldatav Lennart Meri konverents "Üks minevik, mitu tulevikku" toob 17.-19. maini Tallinnasse välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitika üle arutlema nii praegused riigijuhid, poliitikakujundajad ja tuntud mõttekodalased kui ka noored tulevikutegijad kogu maailmast.

Konverentsil astuvad üles president Kersti Kaljulaid, Gruusia president Salome Zurabišvili, president Toomas Hendrik Ilves, Saksa  kaitseminister Ursula von der Leyen, Slovakkia välisminister Miroslav Lajcak ning mitmed teised välis- ja kaitseministrid.

Aruteludes osalevad teiste seas Levada keskuse juht Aleksei Levinson, Boris Nemtsovi Fondi asutaja Žanna Nemtsova, autor Oliver Bullogh, Atlantic Councili teadur Alan Riley, Robert Boschi Fondi teadur Constanze Stelzenmüller, Forbesi poolt eelmisel aastal 30 mõjukaima alla 30-aastase poliitikakujundaja hulka valitud Stand Up for Europe liikumise asutaja Akilnathan Logeswaran ning Euroopa Välissuhete Nõukogu teadur ja sel aastal Müncheni julgeolekukonverentsil John McCaini väitekirja auhinna pälvinud Ulrike Franke.

Konverentsi direktor Eeva Eek-Pajuste sõnul on sellel aastal eriline tähelepanu just noortel ja tulevikul. "Tänased noored tegijad on 10-15 aasta pärast maailma võimuhoobade liigutajad, aga nende väärtushinnangud, ellusuhtumine ja tõekspidamised kujunevad välja praegu. Ühiskonnas tekkivate uute trendide hoomamiseks on meist tark mitte ainult lasta neil rohkem kõneleda, vaid ka ise neid rohkem kuulata ja kuulda võtta," märkis ta.

Vaid nädal enne Euroopa Parlamendi valimisi uurib konverents põhjusi, miks rahvas tunneb võimust võõrandumist ning on aldis populismile ja äärmuslikele ideedele. Aastal, mil NATO tähistab Põhja-Atlandi leppe 70. aastapäeva on transatlantilised suhted ohus, kuid samas eluliselt olulised. USA poliitilised valikud valmistavad muret liitlastele ja rõõmustavad vastaseid. Hiina, Venemaa, Iraani ja Saudi Araabia ambitsioonid seavad läänemaailma ette uusi väljakutseid. Küberdžungel ja infoühiskond soosivad konflikte. Need on vaid osa konverentsi teemavalikust sel aastal.

Lennart Meri, kelle 90. sünniaastapäeva sel aastal tähistatakse, on öelnud "Euroopal on üks minevik, kuid lõputu arv tulevikke." Märkimaks president Meri pärandi kestmist välis- ja julgeolekupoliitilises mõtlemises, on konverentsi enda ja paneelarutelude pealkirjad seekord valitud tsitaatidena tema kõnedest.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: