Venemaa Lääne sõjaväeringkonna ülem Arkadi Bahhin teatas juba 2012. aastal, et riigil on kavas oma kõige moodsamad õhutõrjesüsteemid lisaks Moskvale ka välispiiride äärde paigutada. ERR-ile sai reedel teatavaks, et üks S-400 süsteem on Ivangorodi lähistel paiknenud juba umbes kaks aastat, ehkki Venemaa on selle üles seadmisest avalikkust informeerinud alles mõned kuud tagasi.

Vene kaitseministeerium teatas tänavu märtsis, et õhutõrjesüsteemid S-400 pandi valmisolekusse Leningradi oblastis, kus asub ka Ivangorod, lisades, et sellega vahetatakse välja süsteemide varasem mudel S-300. Samuti teatas märtsis Kaliningradi oblastis baseeruv Vene Balti laevastik, et seal asus lahinguvalvesse õhutõrjesüsteemi S-400 kompleksidega raketipolk.

S-400 Triumf on Venemaa uusim õhutõrjesüsteem, mille laskeulatus sõltuvalt kasutatavast raketist ulatub väidetavalt kuni 400 kilomeetrini, mis tähendab, et Ivangorodi lähistel asuva kompleksi laskeulatus katab kogu Eesti territooriumi, sealhulgas saared ja ka Soome lahe.

Venemaa relvaekspordifirma Rosoboronexport juht Anatoli Isaikin rääkis 2012. aasta veebruaris, et kuni aastani 2015 toimub kogu S-400 tootmine Venemaa huvides ja välismaale seda ei müüda. Ning isegi Venemaa liitlased Valgevene ja Kasahstan ei saa neid süsteeme enne, kui nendega on varustatud Venemaa õhutõrje. Viimastel kuudel põhjustab NATO liitlaste seas arusaamatust Türgi otsus soetada endale Vene õhutõrjesüsteem S-400.

"Lääne strateegilise suuna tähtsustamine sõjaliste võimete parandamisel tuleneb Vene relvajõudude juhtkonna kauaaegsest ohupildist, kus peamise vastasena nähakse USA-d ja NATO-t. /---/ Kremli jutt sellest, et Venemaa alustas oma sõjalise võimekuse suurendamist Balti operatiivsuunal NATO suurema tähelepanu ja kohaloleku tõttu Läänemere regioonis pärast 2014. aasta Walesi ja 2016. aasta Varssavi tippkohtumise otsuseid, ei vasta tõele. Venemaa relvajõud on Lääne sõjaväeringkonda järjekindlalt tugevdanud juba kümmekond aastat. Selle aja jooksul on Lääne sõjaväeringkond olnud esmatähtis nii ümberrelvastamisel moodsale tehnikale (sealhulgas said Lääne sõjaväeringkonna üksused esimestena näiteks S-400 õhutõrjesüsteemid, ISKANDER-M raketisüsteemid, Stereguštši klassi korvetid ja Su-34 hävitajad), kui ka uute üksuste ja väejuhatuste loomisel – Lääne sõjaväeringkond oli esimene, kus taastati diviisid, näiteks 2. motolaskurdiviis ja 4. tankidiviis, ning tankiarmee – 1. tankiarmee loodi 2014. aastal," kirjutab välisluureamet oma 2017. aasta aastaraamatus.