USA teatab järgmisel nädalal Türgi sanktsioonidest
USA teatab järgmisel nädalal Türgile kehtestatavatest sanktsioonidest seoses Venemaalt ostetud õhutõrjesüsteemiga S-400, edastas laupäeval meediakanal Bloomberg viidates oma allikatele.
Türki saabus laupäeval teist päeva järjest Vene õhutõrjesüsteemi S-400 komponente, hoolimata USA sanktsioonide ähvardusest.
Türgi kaitseministeerium teatas Twitteris neljandast Vene kaubalennukist, mis saabus pealinna Ankara lähistel Murtedi õhuväebaasi. Reedel teatas ministeerium, et S-400 komponendid on hakanud Türki jõudma.
USA on korduvalt ähvardanud, et kehtestab sanktsioonid oma NATO liitlase Türgi suhtes ning peatab Türgiga F-35 varghävitajate programmi, kui Ankara ei loobu kavast osta Vene õhutõrjesüsteeme. Türgi pole USA survele allunud ning rõhutab, et kaitsevarustuse ostmine on riigi suveräänne küsimus.
USA administratsioon ei vastanud reedel avalikult, kuidas ta S-400 Türki toimetamisele reageerib.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles pärast juunikuist kohtumist USA presidendi Donald Trumpiga, et Ankarat S-400 ostmise tõttu sanktsioonid ei ähvarda.
USA kardab, et kui NATO liige Türgi integreerib S-400 oma kaitsesüsteemi, seab see ohtu tundlikud andmed uue põlvkonna varghävitaja F-35 kohta, mis võivad lekkida venelastele.
Pentagon oli eelnevalt ametlikult hoiatanud, et kui Türgi 31. juuliks Vene raketitarnest ei loobu, kõrvaldatakse see F-35 varghävitajate programmist.
"Türgi seisab silmitsi tõeliste ja negatiivsete tagajärgedega, kui nad S-400-ga soostuvad. Need tagajärjed hõlmavad osalust F-35 programmis," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Morgan Ortagus.
Tema sõnul on Türgi ametnikud täiesti teadlikud USA kongressis 2017. aastal heaks kiidetud seadusest, mis näeb ette sanktsioonid igasuguse märkimisväärse relvaostu eest Venemaalt.
USA ametiisikud kardavad, et Venemaa kasutab S-400 paigutamist Türki selleks, et lihvida süsteemi oskusi lääneriikide lennukite allatulistamisel.
Tegemist on esimese sarnase leppega NATO riigi ja Venemaa vahel. Selle väärtuseks arvatakse olevat kaks miljardit dollarit.
Trump näis pärast jutuajamist Erdoğaniga G20 tippkohtumise ajal olevat jäänud uskuma Türgi liidri väidet, et Ühendriikide eelmine president Barack Obama ei lubanud Anakarale Patriot-rakette müüa. "Nii ei saa äri ajada. See ei ole hea," lausus Trump.
Tegelikult valis Türgi 2013. aastal odavamale hinnale viidates Patriotide asemel Hiinas valmistatud õhutõrjesüsteemi, kuid tehingust ei saanud asja.
Türgi on keeldunud alistumast USA survele, öeldes, et raketiost Venemaalt on riikliku suveräänsuse küsimus. Kriitikute hinnangul tähendab see, et Türgi libiseb lähemale Moskva mõjusfäärile.