Riigikogu võttis seadusemuudatuse vastu tänavu 20. veebruaril, aga president jättis selle välja kuulutamata. Seadus on vastuolus põhiseadusega ning võib oluliselt riivata inimeste põhiõigusi, teatas presidendi kantselei.

Riigikogu võttis aga seaduse 29. mail muutmata kujul vastu ning nüüd peab otsuse langetama riigikohus.

"Praegu kehtivas õigusruumis on politseile ja kaitsepolitseile antud kõik piisavad õigused sellise kontrolli läbiviimiseks, et tagada kaitseväe julgeolekualade kaitse ning ennetada võimalikku ohtu. Selliste õiguse täiendav andmine ka kaitseväele on ebaproportsionaalne ja riivab oluliselt julgeolekualal või selle läheduses viibivate inimeste põhiõigusi," ütles Kaljulaid seadust välja kuulutamata jättes.

Ta lisas, et eraldi küsimus on, kas politsei ametkondadel on piisavalt ressurssi nende ülesannete täitmiseks. "Aga see kindlasti ei saa olla piisav põhjendus uute varjatud jälgimise õiguste andmiseks. Ressursiküsimused tuleb lahendada eelarvekõneluste käigus."

Riigikogus vastu võetud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadusega soovitakse muuhulgas anda kaitseväele õigus kaitseväe julgeolekuala kaitseks edasilükkamatul juhul kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks võimalus varjatult kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning isikut varjatult jälgida.

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadusega oli kavas muuta kaitseväe luuretegevusega seotud õigusi. Näiteks oli plaanis anda kaitseväele õigus teha teatud infokogumise toiminguid väljaspool Eesti riiki. Seni on kaitseväel selline õigus ainult rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas.

Samuti oleks laiendanud seadus kaitseväe õigusi tegutseda olukorras, kus info kogumine eeldab oma isiku varjamist. Selleks oli ette nähtud variisiku regulatsioon, mille järgi kaitseväelase seos kaitseväega on varjatud.