"Ma arvan, et õigus on nendel, kes ütlevad, et tol hetkel eelarve reegleid muutes ilmselt ei mõeldud nii palju sellele, et juhul kui näiteks majandusolukord muutub – ja see muutuski –, mis siis saab. Tagantjärele tarkusena oleks olnud mõistlik jääda üheaastase perioodi juurde, mis oleks jätnud riigile rohkem paindlikkust pikaajaliste võimalike majandusprognooside muutumise valguses," rääkis Kiik Postimehele antud intervjuus.

"Mitmeaastane eelarvetasakaal tähendanuks seda, et kui tulusid laekub prognoositust vähem – nagu praegu on juhtunud – ehk plussi asemel on miinus ja konkreetne eelarvereegel veel võimendab seda miinust, siis tekib täiendav kärpevajadus. /.../ Hästi lihtsustatult: kui annaksid ühel aastal õpetajatele palka juurde, peaksid järgmisel aastal neile maksma sellele eelnenud aasta palga ja ülejärgmisel aastal vähem palka, et keskmine oleks kokku tasakaalus. See on mõnes mõttes absurdne," lisas ta.