CO₂ kvoodi hinnatõus ja odav Vene elekter on Eesti Energiale sel aastal maksnud juba ligi 500 töökohta. Kuna madalseis tootmises jätkub, siis saadetakse alates juulist sundpuhkusele kuni 1300 töötajat. Nii liigutakse samm-sammult uute koondamiste poole, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Praegu kasutatakse puhkuseid, kasutame sundpuhkuseid nii palju kui võimalik. Kui see olukord tõesti paremaks ei lähe, siis võib karta, et teisel poolaastal tuleb veel sama palju vähendada personali, kui me esimesel poolaastal vähendasime," selgitas Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo.

Sundpuhkus puudutab nii kaevureid kui ka elektritootjaid. Inimesed on pidevast kärpimisest väsinud ja ootavad tuge riigilt.

"Meie pole süüdi, et kvoodi hind tõusis. Meie pole süüdi, et see oli Brüsseli poliitiline otsus. Me koondasime inimesi nii palju kui võimalik. Oleme mingil määral nõus sundpuhkusega, kuigi töötajate jaoks on see raske, kuid me tahame inimesi hoida, seepärast palume, et riik meile samamoodi vastu tuleks," rääkis Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu Ametiühingu esimees Marina Lukjanova.

Nii nähakse ühe võimalusena puidu põletamise lubamist elektrijaamades, sest biomass on CO₂-neutraalne.

Ida-Viru töötukassa on koondatavate vastuvõtuks valmis. Praegu on Ida-Virumaal 850 vakantset töökohta, sellest töötlevas tööstuses 300. Kuid vana teadmistepagasiga on uut ja tasuvat tööd raske leida.

"Ma arvan, et suuremal osal tuleks ümber õppida. Ja need võimalused on meil tõesti olemas - meil on praegu ümberõppel inimesi 1200. Siin on võib-olla üks üleskutse - kui inimesed näiteks on juba sundpuhkusel, nad võiksid vaadata neid pakkumisi. Töökohti on järjest juurde tulnud, aga nad ei tule sellise kiirusega, kui me tahaksime," rääkis töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk.

Praegu on Narvas ja Jõhvis töötuna arvel ligi 5000 inimest.