"Minu küsimus on, kas nad ikka pingutasid täiega, et olla ette valmistatud?" ütles Toom kolmapäeval ERR-ile olukorda kommenteerides. "Ma väga tahaks teada, mida aastate lõikes ette võeti selleks, et valmistada üleminekut ette. Sest see oli ammu teada, et see tuleb," lisas Keskerakonna mõjukas liige.

Toomi hinnangul tuleks Eesti Energia tegevust sellest aspektist auditeerida. "Minu jaoks on puzzles puudu see tükk, et mida ikkagi tegi Eesti Energia?" ütles ta.

Toom märkis ka, et Eesti jättis eelmisel aastal suure osa oma CO2 kvoodist kasutamata ning ei astunud samme elektritootmise edasiseks moderniseerimiseks. "Ühesõnaga - tekkis auk: Auvere on valmis, tore. Aga uued õlitehased tulevad aastatel 2024-25, inimesed jäävad aga töötuks homme. Kuidas see auk võis tekkida, kui meil oli kümme aastat tagasi selge, mis hakkab toimuma?" küsis ta.

Toom näeb ühe võimalusena olukorra leevendamiseks Euroopa Liidust piirialadele erandi taotlemist ning tõi energisektori kõrval näitena ka Kunda tsemenditehase, mille tsemendihind CO2 emiteerimise eest makstes ei suuda Venemaa tsemendiga konkureerida.

"Võib-olla piiriäärsed alad vääriksid teistsugust üleminekuperioodi, erandit või midagi taolist. Sest see, mis praegu hakkab toimuma, on sotsiaalne katastroof. Ma ei taha seda sõna kasutada, aga see ju ta on tegelikult," tõdes Toom.

CO2 kvoodi hinnatõus ja odav Vene elekter on sundinud Eesti Energiat sel aastal koondama juba ligi 500 töökohta ning alates juulist saadetakse sundpuhkusele veel kuni 1300 töötajat.