"Üks võimalus on küsida riigiabi luba. Ehk viis korda kallinenud CO2 kvooti osta väiksema hinnaga või anda päris tasuta. Poola on seda teinud," rääkis rahandusminister Martin Helme neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Samas tunnistas Helme, et see oleks ajutine lahendus ning pikemas plaanis tuleks põlevkivist elektri tootmise asemel teha sellest õli. See eeldab tema sõnul aga suuri, sadadesse miljonitesse ulatuvaid investeeringuid.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar ütles aga ERR-ile, et Helme pakutud lahendus on pikaajaline. Asi on selles, et riigiabi on võimalik taotleda energiasüsteemi moderniseerimise investeeringute tegemiseks. 

"Päris lihtsalt põlevkivielektri tootmise jätkamiseks seda taotleda pole võimalik. Mis puudutab aga energiasüsteemide moderniseerimist, siis see on üks võimalus ja tahame sellega lähiajal valitsusse tulla. Üks projekt, kus saaksime seda kasutada, on põlevkiviõli rafineerimise tehas. See on üks strateegiaid olnud, et põlevkivist elektri toomtine asenduks põlevkivist õli tootmisega. Ja viimase loogiline osi on selle rafineerimine, et tootel oleks turgu," selgitas Tatar.

See kõik võtaks aga aega. Kui sellel aastal langetada põhimõtteline otsus, et tasuta ühikuid kasutatakse, tuleb järgmisena välja töötada tingimused, millele täpselt saab neid ühikuid eraldada.

"See tuleb kooskõlastada Euroopa Komisjonigga ja potentsiaalselt järgmisel aastal jõuame sinna, et kuulutada välja konkurss projektideks, mis aitavad sektorit moderniseerida. Seda kõike tuleb teha läbi avaliku konkursi ehk ei saa teha otsustuskorras. Otsest ja kiiret leevendust see lahendus ei paku," tunnistas Tatar.

Lühiajaliselt saab tema sõnul kõne alla tulla need lahendused, mida on varem välja pakkunud majandusminister Taavi Aas. Aas rääkis esmaspäeval ERR-ile, et vajadusel tuleb hoida osa energeetikuid lihtsalt tööl. Seda mõtet toetas valitsuse pressikonverentsil ka peaminister Jüri Ratas, kelele sõnul teevad energeetikud spetsiifilist tööd ehk neile tuleks maksta palka ka ajal, kui nad reaalselt tööd ei tee.

Rahandusminister Martin Helme sõnul on aga sel sammul konkreetne hind, hinnanguliselt 10-20 miljonit eurot. Aasta algusest on koondamiste ja pensioneerumistega lahkunud Eesti Energiast töölt ligi 450 inimest. Helme sõnul võib aasta lõpuks kasvada nende inimeste arv sama suurusjärgu võrra. Suvekuudeks saadab Eesti Energia sundpuhkusele ligi 1300 töötajat.

Helme kinnitas, et plaanib järgmisel nädalal veeta teisipäevase päeva Ida-Virumaal, et tekkinud olukorrale lahendusi otsida.