"Hinnad CO2 kvootidele on märgatavalt tõusnud. Kui 2018. aasta alguses oli CO2 kvoodi hind seitse eurot, siis nüüd 24 eurot, vahepeal isegi 27 eurot. Väga kiiresti on toimunud hinnas olulised muutused ja põlevkivielekter ei ole praegu konkurentsivõimeline. Seetõttu on Ida-Virumaal kujunenud olukord, kus väga paljud inimesed ei ole hetkel veel tööta, aga keda ähvardab töötuks jäämine," tunnistas Aas ERR-ile pärast energeetikaala ametiühingute ja ametiühingute keskliiduga kohtumist.

Ligi 500 inimest on tänaseks juba koondamisteated kätte saanud, kuid ametiühingute teatel võib kõige mustema stsenaariumi korral kaotada sissetuleku enam kui 6000 inimest.

"See (6000 inimest - toim) on koos kõikide tugistruktuuride ja pereliikmetega. Aga otseselt võib see puudutada 800 kuni 1000 inimest," tunnistas Aas. "Siin tuleb ka arvestada, et koondatavate hulgas on erinevaid inimesi - on neid, kes on juba pensionieas ja ka neid, kes saavad varem pensionile tulenevalt oma töökohast. Aga loomulikult on ka neid, kes on täiesti tööeas."

Majandusministri sõnul täpsustati esmaspäeval toimunud kohtumisel nii koondamisohus olevate inimeste arvu, kui arutati ka selle üle, milliseid meetmeid saab riik lühiajaliselt või pikemas perspektiivis kasutusele võtta. Aas tunnistas, et üks võimalus hoida inimesi tööl on katelde reservis hoidmine.

"Koos CO2-st tulenevate muutustega peame mõtlema ka oma energiajulgeolekule. Ja ühe meetmena tuleb kindlasti kõne alla ka katelde hoidmine reservis. Teatud ajahetkedel on need ka konkurentsivõimelised, kui hüdroenergiat vähem."

Ametiühingud hoiatasid sotsiaalse katastroofi eest

Energeetikute Ametiühingute Liidu esimehe Sander Vaikma sõnul on probleemiks konflikt Euroopa Liidu kliimapoliitika ja praktika vahel, kus elektrienergia hinda dikteerib kolmandatest riikidest tulev kvoodivaba elekter, samas kui CO2 kvoodi hind on turul tõusnud aastaga viis korda ja tõuseb loogiliselt edasi.

"Selle hinnaga Narva põlevkivijaamades konkurentsivõimelise hinnaga elektrit toota ei ole võimalik. Me räägime sotsiaalsest katastroofist piirkonnas, kus tööpuudus on niigi kõrge. Räägime kliimapoliitika läbikukkumisest, sest tarvitame ikka musta elektrit, aga ilma tasakaalustava CO2-tasuta. Räägime Eesti energiaohutusest – kui Eesti Energia "pillid kotti paneb", sõltume täielikult importelektrist piirkonnas, kus ilma Vene energiata toime tulla ei ole võimalik," selgitas Vaikma.

Praegu on madala koormuse tõttu uus Auvere elektrijaam seisatud, Eesti ja Balti elektrijaamas töötavad kokku kolm energiaplokki. Ametiühingute hinnangul puudub valitsusel lühiajaline plaan, kuidas sellest olukorrast välja tulla.

"Olemas on pikaajaline plaan. Kõik räägivad ühte ja sama - et 2025. aastal lülitume Venemaast lahti ja see on kõik. Me küsime, kas teil mingisugused lühiajalised otsused on olemas? Käesoleval ajal pole," rääkis Narva Energia Ametiühingu esimees Andrei Zaitsev "Aktuaalsele kaamerale".

Aasa sõnul on nii lühi- kui ka pikaajalised lahendused olemas

Esmaspäeva õhtul "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus kinnitas Aas, et valitsusel on lühiajalisi meetmeid, mis tekkinud olukorda aitavad leevendada.

"Mis saab olla esimene osa lühiajalisest plaanist, millega valitsus hakkab tegema - katlad arvata reservi. See tähendab, et nad on igal hetkel valmis tööle lülituma. Ja kindlasti on tulevikus ajahetki, kui elektri hind on selline, mis teeb majanduslikult otstarbekaks vanade katelde käitlemise. See omakorda toob kaasa selle, et reservis on ka inimesed ehk tööjõud, kes tööle läheks," selgitas Aas.

"Teine lühiajaline meede, mida me kindlasti hakkame arutama, on see, et võimaldada nendes kateldes, kus on võimalik biomassi kasutada, osaliselt kasutada seal ka biomassi, mis jällegi tagaks ka inimestele tööd," lisas ta.

Pikas perspektiivis on Aasa sõnul lahendus uue õlitehase ehitus, millega Eesti Energia juba tegeleb. "Hea meel on selle üle, et õlitehased teevad koostööd, et Eestisse saaks üks rafineerimistehas, mis omakorda tagaks parema turu ka meie valmistatud õlile," lisas ta.

Aasa sõnul ei lõpe praeguses olukorras põlevkivi kaevandamine, eriti kui Eestisse tuleb rafineerimistehas, mis põlevkiviõli väärindab. Otsa hakkab aga saama vanade, puhtalt põlevkivil töötavate elektrikatelde aeg.

Aas märkis, et kui Eestis õlitööstus laieneb ja rafineerimistehas tuleb, siis kindlasti on vaja neid inimesi, kes praegu võivad tööta jääda, sealhulgas kaevureid.

"Siit ka see eesmärk, et hoida need inimesed reservis nii kaua kui need uued lahendused valmis saavad. Ehk 1. reservis olek, 2. uued tööstused, kus saab tööd, 3. loomulikult ka tööstuspargid ehk uued arenevad töökohad," loetles Aas.

Helme: põlevkivist õli tootmine on konkurentsivõimeline

Rahandusminister Martin Helme märkis 30. mail riigikogu liikmete päringule kirjalikult vastates, et mõistab tekkinud olukorra tõsidust ning et valitsus kaalub erinevaid meetmeid tekkinud olukorra stabiliseerimiseks. Helme sõnul on CO2 hinna ja kolmandate riikide päritoluga elektri impordi kasvu tõttu tabanud raskused eelkõige põlevkivist elektri tootmist, kuid põlevkivist õli tootmine on jätkuvalt konkurentsivõimeline.

"Valitsuse tegevuskavas on kokku lepitud ka meetmetes, mis võimaldaks õlitootmise edasist arendamist ja selle rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmist. Näiteks kavandab Eesti Energia uue õlitehase rajamist ja põlevkivitööstuse ühisprojektina on planeerimisel põlevkiviõli järeltöötlemistehas, mis võimaldaks põlevkiviõli ekspordipotentsiaali oluliselt suurendada. Seega soovin Ida-Virumaa elanikele anda sõnumi, et kuigi olukord on praegu väga raske, loodame me selle paranemist juba lähiaastatel, kui algab uute suurprojektide arendamine," märkis Helme.