Esmaspäeval möödub 30 aastat päevast, mil Hiina armee Pekingi ühel tähtsamal väljakul meelt avaldanud tudengite pihta tule avas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Shanghai päritolu kunstnik Mikel Zhang tõi Tiananmeni sündmuste mälestuseks Taiwani pealinna Taipei tänavale koguni täispuhutava tanki.

Protestide mahasurumise käigus puhkenud veresaunast aga räägitakse hoopis vähem, ehkki tapatöös sai isegi Hiina ametlike andmete kohaselt surma vähemalt 300 inimest. Enamik muude riikide uurijaid hindab hukkunute tegelikku arvu tuhandetes.

Ent protestijate tegelik kaotus on hukkunute arvust hoopis suurem.

"Pärast seda poputas Läänemaailm Hiinat 20-30 aastat, muutes Hiina selliseks, nagu tänapäeval näeme, koletislikuks valitsuseks, mis ahistab omaenda rahvast," nentis meeleavaldustel osalenu dissident Wu'erkaixi.

Tänapäeval peamiselt Taiwanil ja Hongkongis elavate tollaste protestijate sõnul sõlmis riik meeleavalduste mõjul oma rahvaga kirjutamata lepingu, mille kohaselt riik annab kodanikele üsna suurel määral kapitalistlikku turumajandust, kodanikud aga loovutavad kõik oma ülejäänud vabadused. Selle tagajärjel on Hiina järjest sügavamasse totalitarismi vajunud.

"Tollal olid tudengid korruptsioni vastu, aga nüüd on asjad palju-palju tõsisemad. Praegu käib massiline võimu kuritarvitamine, kirikute ja Buddha kujude lõhkumine. Tundub, et oleme tagasiteel kultuurirevolutsiooni," leidis Hongkongi pastor ja inimõigusaktivist Chu Yiu-ming.

Hiina tänaste valitsejate meelest tehti 30 aasta eest kõik õigesti.

"Olid poliitilised rahutused, mida keskvalitsus pidi vaigistama. Keskvalitsus oli turbulentsi peatamisel otsustav, see oli õige poliitika," märkis Hiina kaitseminister Wei Fenghe äsja Singapuri julgeolekukonverentsil.

Hongkongis elav pastor Chu kardab, et peagi lõpetab Peking ka Hongkongi praeguse eriseisundi.