Opositsioon kahtleb Helme seletuses ESM-i reformis riigi mandaati eirata ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1561121940000 | amCalendar}}
Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Rahandusminister Martin Helme kinnitas reedel riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis (ELAK), et tema eriarvamusele jäämine EL-i rahandusministrite nõukogus Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) reformi küsimuses oli põhjustatud protseduurireeglite valesti mõistmisest. Opositsioonisaadikud seda ei usu ja väidavad, et Helme tegutses teadlikult Eesti seisukohta eirates.

"Martin Helme pidi kindlasti teadma, mida ta tegema läheb ja mina ei usu, et siin oli küsimus ebatäpsuses või protseduurireeglites. Küsimus on ikkagi selles, et Martin Helme teadlikult esindas teistsugust seisukohta, kui Eesti riigil ametlikult on," ütles Reformierakonna saadik Taavi Rõivas reedel pärast ELAK-i koosolekut ERR-ile.

Rõivase sõnul oli peaminister Jüri Ratas esmaspäeval ELAK-i koosolekul rääkinud, et ESM-i reformi detailide üle peeti valitsuses tuline debatt, milles Helme seisukoht tagasi lükati ja kinnitati teine, esimest korda juba 2018. aastal valitsuses heaks kiidetud seisukoht. "Jüri Ratas ütles, et minister tuli valitsuskabinetti küsima teistsugust mandaati, valitsuskabinetis oli suur vaidlus selle teema üle. Martin Helme esialgselt pakutud seisukoht muudeti ära ja ta sai mandaadi teistuguse seisukoha esindamiseks. Ja selle teistsuguse seisukoha esindamist toetas riigikogu nimel ka ELAK," rääkis Rõivas.

Sama rääkis ERR-ile sotsiaaldemokraat Riina Sikkut. "Martin Helme tunnistas eksimust, aga tema sõnul tekkis see teadmatusest. Mulle tundus küll, et juba ELAK-isse tulles teadis ta, et ei täida mandaati. Tema eriarvamus ongi tema pärisarvamus," rääkis Sikkut. Ka tema teadis, et valitsuses oli ESM-i teemal diskussioon. "Valitsuses oli sisuline arutelu ja valitsus kinnitas seisukoha, mida toetas ka ELAK," ütles Sikkut.

ELAK-i esimees Anneli Ott Keskerakonnast ei soovinud Helme motiive kommenteerida. "Rahandusminister oli komisjoni liikmetega nõus, et ta on protseduurireegleid rikkunud, et ta tegi seal (EL-i rahandusministrite nõukogus) vea ja kinnitas, et järgmine kord sellist asja ei juhtu enam," rääkis Ott. "Kuulasime ministri seisukoha ära ja leidsime, et komisjon püüab edaspidi ka ise oma otsust selgemalt sõnastada - kui komisjoni koosolekul jääb arutelu käigus mulje ja see vajadus peaks olema, et riigi esindajatel oleks selgem seisukoht - mis ELAK-ist antakse, et mida see sisuliselt tähendab," rääkis Ott.

"Mina usun, et minister oli meiega siiras nagu ta seda ka korduvalt ütles, et jah, ta tegi protseduurilise vea. Minister selgitas, et tema tõlgendas antud mandaati nii nagu ta seal oma seisukohti avaldas ja see, et ta pidi jääma eriarvamusele, selle eriarvamuse oleks pidanud ka eelnevalt valitsusega kooskõlastama. Mina usun, et minister rääkis komisjonis täpselt seda nagu see olukord oli," lisas ELAK-i esimees.

Oti sõnul ei tunneta tema ESM-i osas pingeid koalitsioonpartnerite vahel ning ta tunnustas Helmet, kes tuli esimesel võimalusel ELAK-isse teemat kommenteerima.

Helme parteikaaslane Urmas Reitelmann Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (EKRE) ütles reedel ERR-ile, et selles küsimuses on sõna sõna vastu olukord ning rahandusminister kaitses EL-is Eesti seisukohta. "Pigem hämmastab mind, et Eestis leidub poliitikuid, kes ründavad poliitikut, kes Eesti seisukohti kaitseb," märkis Reitelmann. Tema kinnitusel ei tasu oodata, et EKRE või peaminister Ratase Keskerakond teemat praegu rohkem sisuliselt kommenteerivad.

ESM-i reform tuleb uuesti arutuisele sügisel, kui selle peab heakas kiitma riigikogu, siis arutatakse seda uuesti, ütles Reitelmann.

Rahandusminister Helmega ei õnnestunud ERR-i ajakirjanikel reedel rääkida.

Peaminister Ratas ütles neljapäeval ERR-ile, et rahandusminister Helme tegi protseduurilise vea, kui jättis temaga konsulteerimata oma eriarvamusele jäämise euroala rahandusministrite kohtumise hääletusel. Ratas rääkis Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et tal oli Helmega kolmapäeva hommikul kohtumine ja rahandusminister tunnistas, et tegi vea. Peaministri sõnul arutas valitsuskabinet ESM-i reformi 6. juuni istungil ja seisukoht oli seda üldiselt toetada. Eelmise nädala lõpul toimus Luksemburgis euroala rahandusministrite kohtumine, kus Helme enda sõnul seisis Eesti vetoõiguse eest ja jäi hääletusel lõpuks üksinda eriarvamusele.

Eesti Panga president Madis Müller selgitas kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et arutusel olev nüanss puudutab ESM-ist raha laenamist pankade enda moodustatud kriisilahendusfondile, mitte otse pankadele ning selle kasutusele võtmist oleks võimalik otsustada häälteenamusega. Samas laiemad raamid selliste otsusteni jõudmiseks on endiselt paika pandud ühehäälsusest lähtudes. Mülleri hinnangul pole ESM-ist kriisilahendusfondile raha laenamise otsustamisel ühehäälsuse nõude soovimine kohane, kuna ka otsus fondi abil mõnda panka aidata on samade otsustajate poolt tehtud hääletades.

Sikkut tõi vestluses ERR-iga esile, et küsimus ei ole nii palju Helme eriarvamuses ESM-i küsimuses, kuivõrd riigi otsustusmehhanismides ja demokraatlikes protseduurides. "Küsimus pole nii palju konkreetses ESM-i teemas, vaid laiemalt selles, kuidas reeglid ja protseduurid paigas on ja kuidas minister Eesti rahvast esindab. Küsimus pole ESM-i programmis, vaid selles, kuidas me otsuseid teeme, kuidas seisukohtadele jõuame ja neid esindame. See on palju põhimõttelisem küsimus," rääkis Sikkut.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: