Saatekülaliste meelest võinuks riik siis juba otsustada lennufirma sulgeda või ära anda, selmet jätta see globaalse lennunduse kehvemaid päevi oodates edasi tiksuma.

"Kui me headel aegadel, mis tõesti praegu on, ei suuda hästi majandada, siis ei ole ka mingit põhjust arvata, et me kehvematel aegadel võiksime olla edukad," kommenteeris Aivar Hundimägi (Äripäev).

Ta tõi paralleeli Estonian Airi lõpuga ja nentis, et kahjuks ei olnud toonasel majandusministril Kristen Michalil julgust riiklik lennufirma täiesti ära lõpetada ja see toona tekkinud huvilistele maha müüa, nagu Reformierakonnalt võinuks maailmavaateliselt oodata.

Hundimägi tõstatas riigifirmade teema laiemalt. Tema hinnangul võiks ka energiafirma Enefit Greeni täielikult erastada, mitte jätta riigile enamusosalust. "Seal pea riik üldse juures olema. See on küsimus valitsusele, miks selliseid asju üldse hoida, mis ei ole meile võib-olla strateegiliselt nii tähtsad," leidis ta.

"Sest riik tahab sealt dividende välja võtta," vastas talle Peeter Helme (Postimees), kes nõustus Hundimägi arutluskäiguga ja nimetas riigi senist tegevust Nordicaga käpardlikuks.

Helme tsiteeris ka Nordica juhti Kristi Ojakäärt, kes võrdles oma lennufirmat sõjaväega, mida igaks juhuks peetakse. Helme hinnangul võiks riik maksta mingeid strateegilisi ühendusi muu maailmaga kinni, mitte pidama tervet lennuettevõtet, nii nagu Tartu linn doteerib lende Helsingisse.

Helme tõdes, et Euroopa Liidus olemine on toonud esile just seda, kui rasked ja halvad on Eesti ühendused ülejäänud Euroopa riikidega, pidades silmas nii raudtee-, maantee- kui lennuühendusi.

"Vaadates reisijate arvu kasvu, siis seda kartust, et ükski firma ei taha Tallinnast enam lennata, ma küll ei usu. Ma arvan, et neid lendajaid siia jagub," lisas Hundimägi, viidates, et kehvadel aegadel pole põhjust lennuühenduste kadu peljata.