Sester meenutab, et Nordica sai ellu kutsutud selleks, et pakkuda otselennuühendusi meie jaoks strateegiliste sihtpunktidega. 

"Riigi strateegilised huvid võivad olla erinevad – alates eestlastele harjumuspäraste lennusihtpunktide pakkumisest kuni Eesti majandusele vajalikest vahe- ja lõpp-punktidest, et tekiks täiendav tulu turistide ja investeerivate ettevõtjate näol."

Nüüd aga sulgeb Nordica sügisel viis Tallinnast lähtuvat lennuliini ning annab järele jäävad kolm (Stockholm, Brüssel ja Varssavi) teenindada Poola lennufirmale LOT.

"Oktoobri lõpus jõuame olukorrani, kus Nordica nime me enam ei näe – jääb ainult Poola lennufirma LOT, kellega koostööleping lõpeb 2020 aastal. Nordica ei kujunda enam oma liinivõrku, ega võta täiendavaid äririske, vaid lendab üksnes tütarettevõtte Regional Jeti nime all. Sellega on Nordicast saanud allhankefirma, kes teenindab ainult teiste riikide liine."

Sester küsib, et kuii loobutakse strateegilisest huvist hoida otseliine, siis mis on Nordica järgnevas tegevuses Eesti huvides?

"Kindlasti ei peaks äriideeks olema allhankekorras reiside teenindamine teistes riikides. Tuleks teha analüüs, kas otsida endale järjekordne strateegiline partner, kas hoopis suurendada selle ärisuuna tegevust (nagu on teinud Air Baltic) või hoopis riigipoolne investeering lõplikult maha müüa."

Sesteri sõnul on jätkuvalt aktuaalne vaadata üle terve Euroopa Liidu lennunduspoliitika, sest tänased regulatsioonid ei arvesta teatavate takistustega, millega puutuvad kokku äärealade riigid nagu näiteks Eesti, Küpros jt.