Michal: Nordicas tuleb leida tasakaal otselendude ja tuluteenimise vahel
Eesti peab riigile kuuluva lennufirma Nordica tuleviku suhtes saavutama sobiva tasakaalu vajalike otseühenduste tagamise ja firma kasumlikkuse vahel, leiab riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Kristen Michal.
"Nordica asutati, et Eesti inimesed saaks lennata. Asutamisel seati, pisut lihtsustades, kaks suuremat eesmärki - hoida Eesti ja Tallinn lennunduse konkurentsis ning saada majanduslikult ise hakkama," ütles Reformierakonna liige Michal kolmapäeval ERR-ile.
"Tänaseks paistab, et see teine eesmärk on läinud suuremaks esimesest - otseühendused ja konkurents kulutavad, allhange ja teenused toovad raha sisse. Hetkel on Nordica ja tema üldkoosolek valinud tee minna rohkem raha teenima ja oodata, mis saab otseühendustega aasta-paari lõikes," märkis Michal. "Asutajana ütlen, et ettevõte on Eestile vajalik, kui ta suudab järgida mõlemat eesmärki, väike kõikumine siiski kahe vahel on normaalne," lisa ta.
Nordica teatas eelmisel nädalal, et sulgeb sügisel viis Tallinnast lähtuvat lennuliini ning annab järele jäävad kolm (Stockholm, Brüssel ja Varssavi) teenindada oma strateegilisele partnerile, Poola lennufirmale LOT. Samas kavatseb Nordica laiendada oma tegevust Põhjamaades kohalike omavalitsuste ja riigi tellimusel toimuvate regionaallendude pakkumisel.
Michali hinnangul on praegu Tallinna lennujaamas konkurents suuresti ka tänu lennujaama juhtkonna heale tööle olnud piisavalt tugev ning Nordica mujal tegutsemine ei ole probleem. "Kuna praegu Tallinnas konkurentsi on, siis on muret sellega vähem, et Nordica Tallinnast ei lenda. Aga eks see valmisolek peab olema," rääkis Michal, pidades silmas olukorda, kui otseühenduste arv Tallinnast võib hakata vähenema.
"Kui aga Nordical enam plaani tulevikuks ei ole, siis ei ole mõtet ka ettevõtet enam riigi omanduses hoida lihtsalt välisturgudel lendamiseks. Seda võin ettevõtte asutaja ja loogika loojana öelda," lisas ta. "Skandinaavias allhanke tegemise osas kehitab enamus inimesi õlgu, et milleks meile lennufirma, mis tegeleb ainult rahateenimisega mujal," lisas ta.
Vastates küsimusele, kas ta pooldab Nordica mahamüümist, rõhutas Michal, et esmatähtis on lennuühenduste tagamine, mitte omamine.
"Juba asutamise järel küsiti, et kas Nordica peaks vaid riigile kuuluma ja vastasin, et sugugi mitte. Eesti inimeste ja majanduskasvu huvi on, et siit oleks head ja usaldusväärsed ühenduse maailma. Kes lendab, ning kelle oma on lendaja, on sekundaarne, loeb, et Tallinnast on konkurents tagatud reisijate huvides," tõdes Michal. "Kui keegi peaks ilmutama tõsist huvi Nordicaga koostööks või osaluse ostmiseks, tuleks seda kaaluda. Viimane suur huviline oli Tallink, kes eeldas Euroopa Komisjonilt pisut teist otsust Estonian Airile. Tunnustan Tallinki oma majandus-ja taristuministri ajast, sest nähes, et nende soov ei täitunud, tulid nad oma teadmiste ja inimestega riigile midagi vastu küsimata sisuliselt appi, kui asutasime Nordica," lisas ta.
Michal oli 2015. aastal, kui riik Nordica asutas, Andrus Ansipi valitsuse majandus- ja taristuminister.
Toimetaja: Mait Ots