"See ongi põhimõttteliselt riigi plaan ja eesmärk, et riik ei peaks raha juurde panema - et Nordica oleks oma allhangetega nullis või kasumis ja meil oleks võimalus - kui peaks tekkima vajadus - ise neid lennuliine üleval hoida," ütles Aas kolmapäeval ERR-ile.

Minister kommenteeris Nordica eelmise nädala otsust sulgeda sügisel viis Tallinnast lähtuvat lennuliini ning anda ülejäänud kolm (Stockholm, Brüssel ja Varssavi) teenindada oma strateegilisele partnerile, Poola lennufirmale LOT. Samas kavatseb Nordica laiendada oma tegevust Põhjamaades kohalike omavalitsuste ja riigi tellimusel toimuvate regionaallendude pakkumisel.

"Paraku läks nii, et allhanke(st teenitud) kasumiga ei olnud enam võimalik katta seda kahjumit, mis tuli nendelt liinidelt, mida Nordica (Tallinnast - ERR) teenindas. Täna on konkurents Eestist lendamisel ülitihe, hinnad on väga soodsad, mis tarbijatele väga meeldib. Aga ühte väikest lennuettevõtet paraku kasumlikult üleval pidada ei ole võimalik. Ja nagu me kõik teame, ei saa ka riigi poolt sinna pidevalt raha juurde panna, sest siis tekib riigiabi küsimus," rääkis keskerakondlasest majandus- ja taristuminister. Aasa hinnangul on selline käitumine hetkel mõistlik ning sellega säilitab Nordica võimaluse avada uuesti Tallinna liine, kui olukord lennunudusturul peaks halvenema.

"See on võimalus selleks, et kui on ühel hetkel - kas lennundusel ei ole nii head ajad, et siia tahetakse nii palju lennata kui täna või juhtub midagi mõne teise lennuettevõttega. Mina arvan, et kui meil on selline ärimudel, mis ei too riigile kahju, siis sellist võimalust tagada halbadeks aegadeks võimekus taastada lennuühendused - ma arvan, et see on mõistlik," rääkis ta. "Veelkord - päris loobuda ei ole mõistlik, sest siis me võime ühel hetkel olla olukorra, kus Tallinast on väga raske lennukiga kusagile saada," rõhutas Aas.

Kommenteerides Nordica mahamüümist või sellele uue strateegilise partneri otsimist, ütles Aas, et ei poolda erastamist ning oli ka ettevaatlik uue partneri osas.

"Ma kindlasti ei toeta erastamist. Mis puudutab strateegilist partnerit, siis sellest võib rääkida, aga me peame kogu aeg meeles pidama, et meil oli kunagi SAS strateegiline partner ja see ei lõppenud hästi," tõdes ta. Aas meenutas, et SAS ei tundnud eriti huvi siinse lennuliikluse arendamise vastu.

Kommenteerides võimalikku koostööd Lätiga sealse lennufirma Air Balticu majandamisel, leidis Aas, et siin on oluline vaadata Air Balticu äriplaani. "Maha istuda ja rääkida võib alati. Aga tuleb vaadata ka Ais Balticu äriplaani, kuidas see töötab. Riigi koha pealt tuleb mõelda sellele, kas sellise äriplaaniga selliseid riske võtta on mõistlik," rääkis Eesti minister.

Aas rõhutas ka vajadust muuta Euroopa Liidu lennundusreegleid, mis seavad perifeersemad riigid ebavõrdsesse olukorda. "Ma arvan, et peame jõudma sinnani, mis paraku pole meil õnnestunud, et muuta lennundusreegleid terves Euroopa Liidus. Sellest on püütud rääkida ja ma arvan, et seda tuleb edasi teha, sest Euroopa äärealadel ei saa kehtida samad reeglid, mis Kesk-Euroopas, kus ühendused on väga head - siin peab olema natuke teistsuhgune lähenemine. Aga niikaua kui seda ei ole, et reeglid on ühtsed, siis nii kaua pole paraku ka võimalust selleks, et kolm Balti riiki teeksid üheskoos lennuettevõtet," tõdes majandus- ja taristuminister Aas.

Nordica kaubamärki kasutava ettevõtte Nordic Aviation Group ainuomanik on Eesti riik, mida esindab majandus- ja taristuminister.