Kuidas hindate ENPA otsust taastada Venemaa delegatsiooni hääletamisõigus ja selleks ka ENPA reegleid muuta?

Varjamatu lipitsemine Venemaaga muutus selleks, et Venemaa tagasitulek ENPA-sse sai reaalsuseks. See aga ei ole Ukraina nõrkus. See näitab, et nõrk on hoopis Euroopa.

Euroopa tahab suhelda Venemaaga samas formaadis, nagu kunagi suhtles Nõukogude Liiduga. Euroopa ei tunnustanud Eesti, Läti ja Leedu okupatsiooni - ta pidas neid okupeerituteks riikideks, mitte liitvabariikideks Nõukogude Liidu koosseisus. Samal ajal käis nafta- ja gaasikaubandus edasi - Euroopa tarbis ressursse, mida Nõukogude Liit pakkus. Täna näeme sama stsenaariumi. Pragmaatiline osa võitis, demokraatia ja Euroopa standardid kaotasid.

Kas volituste ja hääletamisõiguse taastamine toob Venemaale mingit reaalset kasu?

See on Venemaale eeskätt maine küsimus. Venemaal õnnestus tagasi tulla pärast seda, kui ta annekteeris Krimmi. Ja seda enam, et tänaseks on teada, et Venemaa sihilikult kavatseb oma delegatsiooni koosseisu arvata Riigiduuma saadikud Krimmist ja Sevastopolist. Seda tehakse, et Euroopa institutsioone alandada ja näidata, et Venemaa võitis täielikult. Venemaa põlgab igasuguseid demokraatia ja aususe standardeid.

Kas ENPA otsus on ka Ukraina diplomaatia kaotus, selle nõrga töö tulemus?

Kahjuks on praegu Ukraina välispoliitiline suund veidi määramatu. Uus president alles hakkab oma volitusi täitma – ja venelased maksimaalselt aktiviseerusid. Tuleb aga mainida, et seda stsenaariumi valmistasid venelased juba ammu ette. Ja praegu me näeme selle stsenaariumi finaali. 

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) hääletas teisipäeval Venemaa delegatsiooni õiguste taastamise poolt viis aastat pärast seda, kui need Krimmi annekteerimise tõttu ära võeti.