Eesti otsib võimalusi reageerida ENPA Venemaa-otsusele

Eesti otsib kooostöös sarnaselt mõtlevate riikidega võimalusi, kuidas reageerida Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee otsusele taastada Venemaa õigused selles. Euroopa Nõukogust Eesti siiski lahkuda ei plaani.
"Ma olen andnud ülesande nii välisministeeriumile kui ka meie saadikule Euroopa Nõukogu juures panna kokku võimalik tegevuskava täiendavatest sammudest selle otsuse valguses. Me peame nüüd sarnaselt mõtlevate riikidega plaanima edasist tegevuskäiku," ütles välisminister Urmas Reinsalu neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
"Ma kindlasti toetan, mida välisminister ütles, et Eesti peab leidma ka partnereid, kellega me ühtemoodi mõtleme ja käitume. Antud juhul ma näen kõige tugevamat seost Balti riikide vahel," ütles peaminister Jüri Ratas. "See, kuidas Eesti parlamendiliikmed seal käitusid - ma arvan, et see oli kohane, aga see, et Eesti sealt täiesti välja läheks või selle dialoogi lõpetaks - ma arvan, et see ei ole hetkel valitsuse toetust saamas," lisas Ratas valitsuse pressikonverentsil.
ENPA otsustas kolmapäeval häälteenamusega taastada täies mahus Venemaa delegatsiooni õigused assamblees, mis olid ära võetud seoses Vene agressiooniga Ukrainas 2014. aastal. Eesti ja veel kuue riigi saadikud otsustasid seepeale istungilt lahkuda.
Ratase sõnul ei olnud see otsus ühest küljest väga üllatav, aga teiselt poolt oli see pettumus. "Selge on see, et Venemaa rikub jätkuvalt rahvusvahelist õigust ja meie hinnangul need alused, mis olid 2014. aastal, kui Venemaa hääleõigus peatati, ei ole mitte kuidagi ära langenud. Nagu viimasest hääletusest teame, siis 2/3 ehk selge enamus leidis, et Venemaa vastu saab nüüd algatada monitooringumehhanismi ja taastas Venemaa hääleõiguse," rääkis peaminister.
Ka Reinsalu leidis, et nüüd tuleb kasutada võimalust nõuda Venemaalt luba inimõiguste olukorra raportööride vaatlusmissioonideks, mida ta varem on blokeerinud. "Me peame vajalikuks selget monitooringut selle koha pealt. Kindlasti selle kahetsusväärse sammu tulemusena ei tohi sellest staatusest tulenevad kohustused Venemaa suhtes leeveneda. Vastupidi - meie kohustus on seda nõuda," rääkis Reinsalu.
Siseminister Mart Helme ütles valitsuse pressikonverentsil, et Euroopa Nõukogu tehtud järeleandmised Venemaale on sarnased, kuidas Ravasteliit 1930ndatel aastatel pigistas silma kinni agressorriikide ning kirjutas sellega alla oma surmaotsusele. "Praegu on Euroopa Nõukogu sisuliselt oma surmaotsusele alla kirjutanud. See surm võib tulla pärast pikaaajalist ja tüsistustega haigust, aga see organisatsioon, mis rikub iseendale kehtestatud kõrgeid standardeid, on ebavajalik, on tegelikult moraalselt kahjulik rahvusvahelisele õigusele, liikmesriikidele ja liikmesriikide kindlusele, et see organisatsioon neid kaitseb ja sellisel organisatsioonil ei ole tulevikku," rääkis siseminister.
"Seetõttu on meie erakonna seisukoht - ma räägin erakonna esimehena - väga selge: Eesti peab midagi tegema, mis eristub sellest pehmest business as usual (tavapoliitikast - ERR) - noh, pigistame silma kinni, katsume heaga, silitame kätt, paitame pead, ärme lähe kurjaks, katsume ikka kuidagi kokku leppida - sellega me ei jõua mitte kuskile. Keegi peab otse lahti tegema, näitama selgroogu ja ütlema, et see asi lõppeb siin. See on meie seisukoht. Ma tean, et meie valitsuspartnerid vähemalt hetkel seda seisukohta ei toeta, aga ma usun, et see on väga tõsine mõttekoht kogu Euroopa ühiskonnale tervikuna. Ja see peaks olema ka väga selge signaal Venemaale, et kuskilt jookseb piir," lisas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Helme.
Reinsalu sõnul ei ole võimalik ENPA-st, mis on Ministrite Komitee kõrval Euroopa Nõukogu teine põhiline tööorgan, lahkuda, seda saab teha ainult Euroopa Nõukogust tervikuna välja astudes. Küll aga võivad liikmesriiki ENPA-s esindavad parlamendisaadikud keelduda osalemast selle töös, aga see on riigikogu liikmete otsus.
ENPA taastas kolmapäeval täielikult Vene delegatsiooni volitused, riigi parlamendisaadikute hääleõiguse peatatid ENPA-s pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal, mida Ukraina ja suurem osa maailmast peavad ebaseaduslikuks. Kreml ei ole protestiks selle vastu alates 2017. aastast tasunud EN-i liikmemaksu. Viie aasta taguse otsusega keelati Venemaal assambleel hääletada, riigi delegaatidel valitavatesse ametitesse kandideerida ja osaleda ENPA vaatlusmissioonidel.
Venemaa on olnud Euroopa suurima inimõigusorganisatsiooni liige alates 1996. aastast.
ENPA on Euroopa vanim rahvusvaheline parlamentaarne assamblee, mille esimene istung toimus 1949. aasta 10. augustil. Euroopa Nõukogu roll on kaitsta liikmesriikide põhiväärtusi: inimõigusi, õigusriigi printsiipe ja demokraatiat.
Toimetaja: Mait Ots